Kodu korda: ekspert õpetab, kuidas eemaldada plekke põrandalt, vaibalt ja vannitoast
Kui tekstiilkattega diivanile või armsale laudlinale satub veini või kohvi, kehtib reegel — mida käbedamalt tegutseda, seda tõhusama tulemuse pleki eemaldamine annab. Parim nõuanne on: reageeri kõikidele plekkidele kiiresti! Siis on lootust, et need lootusetult eemaldatava mustusena pindadesse ei klammerdu.
Firma Kendra Puhastusteenused juhataja-omanik Jaak Siim on alati oma kodus armastanud puhtust. Sestap hakkas ta antud valdkonda omal käel põhjalikumalt uurima — käis väikestel koolitustel, uuris nippe Internetist. Väga palju tarkusi kogunes elulistest katsetustest, kui ta alustas firma algusaegadel erinevate puhastusvahendite järeleproovimist.
Puhastusvaldkond on spetsialisti sõnul järjepidev loominguline avastamine. Sest üks vahend aitab ühel konkreetsel pinnal palju kaasa pleki eemaldamisele ja teine on täiesti abitu, kuid viimane on teises kohas vägagi efektiivne.
“Proovime kogu aeg uusi vahendeid, sest ühtset edu valemit ei ole. Pidevalt tuleb ennast arendada, katsetada uusi aineid. Mitte olla vanades asjades kinni: et ah, me ei saagi seda plekki ära.”
Sestap ei jaga mees puhastusvahendite puhul üldist soovitust, vaid julgustab proovima erinevaid vahendeid. Kui üks ei toimi, siis aitab teine. “Ühtset võluasja pole olemas. Oleme aru saanud, et kõige kallim vahend ei ole alati kõige parem. Poelett on täis erinevaid tooteid, ent tuleb proovida osta ka otse tarnijalt. Selline firma müüb kontsentraati, mida saab lahjendada. Meie soovitus on proovida uusi aineid järk-järgult ja vaadata, missuguseid võimalusi need plekkide eemaldamisel loovad.”
Kui erakliendil on vaja puhastada põrandat, sõltub sobiva vahendi valik sellest, milline on põrandakatte materjal ning kui pikka aega plekk on juba sees olnud. “Kui ühes majas tehakse puhastust kahe aasta tagant üks kord, teises majas kaks korda aastas, siis lihtsam on eemaldada mustust neilt pindadelt, kus on puhastus toimunud kaks korda aastas. Kui kodu harvemini puhastad, tuleb kasutada ka tugevamaid aineid. Sest kui mustus on sööbinud pinna sisse, on selle eemaldamine keerulisem.”
Jaak Siim soovitab kodus hoida vähemalt 1-2 head puhastusvahendit, millega omanik on seni oma nn puhastusoperatsioonides tulemusi saanud. Näiteks Chiff on väärt kreemgeel, mis võiks käepärast olla, kui on vaja puhastada kraanikausse, pliidipindu jne. Fairy on toimekas aknapesuainena, samuti aitab kiirelt tõrjuda kohvi- ja veiniplekke.
“Need kaks vahendit toimivad. Kuid see ei tähenda, et teised odavamad puhastusained, mida poelettidelt saada, ei oleks head. Sest kõik sõltub sellest, millise aja järel inimene mingit ainet kasutab. Kindlasti ei tohi plekil lasta ära kuivada. See on esimene reegel.”
Kohv, vein ja küünlarasv
Kõige raskem on eemaldada pikka aega pinnasesse imendunud kohvi ja veini — need on parkained ning nende eemaldamine on raske. Üks keerulisemaid on ka küünlarasv.
Kui küünlarasv tilgub tekstiildiivanile või vaibale, on soovitatav otsemaid selle koha peale panna jääkuubikute kott, õnnetu laudlina aga pista otse külmkappi. Et küünlarasv hanguks!
Pehmet rasva pole mõtet pinnalt kraapima hakata — see ajab pleki veel suuremaks. Kui rasv külmub, on seda hea tahkena eemaldada. Laudlina tasub pärast külmunud vaha eemaldamist kohe pesta ära pesumasinas.
Kui laudlinale satub punane vein, on vana reegel: vala kiiresti peale valget veini, mis neutraliseerib pleki, annab nõu Jaak Siim. Seejärel tasub proovida plekki kiiresti vee või puhastusvahendiga eemaldada. Samas ei aita valge veini pleki eemaldamisel see, kui peale valada punast veini! Vastupidi, siis läheb plekk veel hullemaks.
Nii veini- kui kohvipleki puhul aitab kiiresti kasutatav õrn puhastusaine. Tee nõudepesusvamm märjaks, kanna sellele näiteks tilgake Fairyt ja pane vaht pleki peale. Siis lase seista ja eemalda vaht mõne aja pärast, lõpuks nühi plekikohta veel puhta märja nuustikuga.
Kui veini- või kohviplekk on tekstiili sees olnud juba 10-15 minutit, juhtub tihtipeale nii, et kui see on väga sisse parkinud, tuleb eemaldajana proovida erinevaid aineid. Kui kasutada Fairyt, soovitab Jaak Siim mitte panna nuustikule seda palju, vaid 1-2 tilka, sest Fairy on tugev aine.
Kui kodus olemasolev vahend veini- või kohviplekki ei eemalda, tasub minna poodi, samuti võib proovida leida ise uusi vahendeid. Kui needki ei aita, soovitab spetsialist tellida näiteks diivanil oleva kohvi- või veinipleki eemaldamiseks puhastusfirmast keemilise pesu. Ka nii võib plekist saada lahti. Kui aga isegi keemiline pesu on hiljaks jäänud ega aita, tuleb tunnistada — see koht on rikutud. Tõhusamat puhastust kui keemiline pesu enam ei ole.
Tekstiili seest ongi plekke kõige raskem eemaldada. Veelgi hullem olukord on vereplekkidega. “Kui veri satub näiteks triiksärgile, siis soovitan selle koha kohe külma vee alla panna. Juhul, kui plekk ei eemaldu, tuleb pista triiksärk paariks tunniks kange soolvee lahusesse, seejärel aga pesta.”
Tahma puhastamisel aitab tahm
Kui kamina klaasipinnalt on näha, et seda on kasutatud ning pinnal on tuhmunud ääred, soovitab puhastusspetsialist samuti kohe jaole saada. Mida kauem sööbinud tahm küljes on, seda raskem on seda maha nühkida.
Kamina puhastamisel on üks variant võtta kuiv majapidamispaber ning panna selle peale samast võetud tahma, millega puhastada tahmast pinda. On kaks viisi: alguses proovid, kas paber on kuiv, ning siis hõõrud kuival paberil oleva tahmaga klaasi. Kui see ei aita, tee paber natuke märjaks. Tahmaga saabki tahma puhastada, ent see nõuab rohkem aega. Kui hoolikalt teha, näed ka tulemust.
Samuti aitab tahma eemaldada puhastusaine. Enamik neist teeb puhastamise lihtsamaks, kuid kindlasti tasub loota tõhusamale puhastamisele siis, kui plekk eemaldada alles tule tegemisele järgneval päeval. Kui naudid kodus elavat tuld tihti, soovitab puhastusspetsialist kaminat paar korda nädalas puhastada.
Probleemsed on veel pliidid. Kui kodus palju toitu vaaritada, kipub kas vesi, rasv või toiduained üle serva podisema. Ja harv pole juhus, kui pliidile sattunud ained kärssama lähevad.
Pliidi puhastamisel aitavad hõlpsasti poest saadavad puhastusvahendid. Näiteks Chiffi kreemid ja Chillit. “Ent jällegi: kui midagi satub pliidile — näiteks on vesi üle keenud -, siis las pliit jahtub ära ning kohe puhasta,” soovitab puhastusspetsialist. Kui järgmine kord hakkad süüa tegema, peab plaat olema puhas. Muidu jääb kõrbenud vesi selle peale ning kui panna pott uuesti plaadile, kõrbeb mustus veelgi sügavamale sisse. Siis on seda juba raskem eemaldada.
Iga söögitegemise korra järel on sel juhul pliiti puhastada üha hullem töö. Eks selle pidev hooldamine nõuabki aega ning iga kord ei ole tahtmist ega ka viitsimist seda teha. Kuid kaks korda nädalas — see pole ju väga koormav. Kui seisukord on aga hull, tuleb aeg kindlasti maha võtta ja see töö ära teha.
Pliidipinna puhastusel aitab spetsiaalne kraabits, mille üldjuhul on tootjad juba pliidiga kaasa pannud. Vajadusel saab selle soetada ka marketite kodukaubalettidest või poodidest, kus müüakse uusi pliite.
“Kui Chiff-kreemi vaht on pliidipinnale kantud, võib natuke kraapida kraabitsaga. Kuivale pinnale ära sellega mine. Samuti võib kraapida näiteks kaks nädalat kasutatud nõudepesusvammi karedama poolega. Aga alati kontrolli, et kui sellega natuke kraabitud, ega siis kusagile mõni kriim jäänud.”
Puhastusainet tasub pliidil hoida alati kauem. See reageerib kiht kihi haaval. “Toon põrandapesust näite — esimesel korral ei ole tulemust ja läheb natuke aega. Teeme teise korra ja siis tuleb plekk paremini ära. Mida kauem on mustus sees olnud, seda rohkem tuleb vaeva näha ning puhastust korrata.”
Gaasipliidi puhul on hea panna eemaldatavad osad kraanikaussi pesuvahendisse likku, kasutades seejuures näiteks Fairy nõrka lahust. Gaasipliidilt rasva- ja kõrbemisjälgede kraapimisel tuleb samuti olla ettevaatlik. Kui kasutada nõudepesusvammi, siis ikka pehmemat pinda.
“Pane aine peale ja lase sellel mõjuda, näe ise vähem vaeva ning ole kraapimisega ettevaatlik. Kui pesukäsna kare pool on kulunud, võib seda kasutada, kuid kindlasti märjana. Alati tee käsn kõigepealt vee all märjaks, siis pane aine peale ja alles seejärel puhasta. Kuiva svammiga plekke eemaldada mina küll ei soovita.”
Ettevaatlik tuleb olla ka emailpindadega segistite puhastamisel. Siis on vaja kasutada pehmemaid puhastusaineid, näiteks Chiffi geeli. Tee käsn märjaks ja pane sellele vahend. Siis kanna vaht segistile ning hoia natuke. Seejärel eemalda mustus, kindlasti loputa lõpuks veega.
Et kraanid ilusasti säraks, kasuta kuiva lappi või paberit — nendega saab segistid läikima. Meie kasutame hästi palju paberist köögikäterätikuid, sobib ka tugevam majapidamispaber. WC-paber imab palju vett ning on puhastamiseks liiga õrn. Paber peab rohkem vett taluma.
Aknaid pese kaks korda aastas
Fairy on igati universaalne vahend. Jaak Siim soovitab seda isegi aknapesuks. “See on väga hea akende puhastamisel — võtab väga hästi maha nn kärbserasva. Kuid Fairyga peab olema ettevaatlik, sest kui aknaid pesta, tuleb jälgida, et vahendit maha ei valguks. Õlitatud terrassil on Fairy võtnud maha isegi värvi.”
Seega tuleb Fairy kasutamisel vältida aine üledoseerimist, eriti akendel ja peegelpindadel. Kui ainet manustada liiga palju (tavajuhul aitab 1-2 tilgast), jääb aknapind hoopistükkis hall. Nii et soovitus: pane pigem vähem.
Aknaid saab pesta teistegi puhastusvahenditega. Võib proovida Ajaxiga. Spetsiaalselt selle jaoks ei tasu vahendit siiski osta, sest koduste universaalsete hulgast võib katsetada erinevaid. Alati tasub tähele panna, et aknad saab tõhusamalt puhtaks, kui kasutada pesuvahendit sooja veega.
Soovitatav on aknaid pesta nii kevadel kui sügisel. Pigem on olulisem pesta isegi sügisel, sest talv tuleb peale ning siis ju väga palju mustust ega tolmu ei lendle. Samas on eestlasel harjumuseks saanud pesta just kevadel. Jaak Siimu soovitus on: minimaalselt kaks korda ja maksimaalselt kolm korda aastas, suvel lisaks siis, kui tolmu palju. Kui ruumi sees jätavad lapsed näpujälgi, siis peab muidugi aknaid iga nädal pesema seestpoolt.
Aknapesuks sobib väga edukalt poes müügil olev aknapesuvars, kuhu käib otsa pehme plüüs. Kasta see pesuaine lahuse sees märjaks ja tõmba aken märjaks. Eraldi on olemas kuivatuskumm, mis imab pesu järel aknapinna kuivaks. Seejärel on hea kasutada paberit.
Akna ääri on saab kenasti kuivatada paberiga. Või siis kuivade lappidega, aga neid kulub päris palju. Klaasilina on üks spetsiaalne abivahend ning neid on poodides müügil. Kui akna peal on lapse näpujäljed, võta klaasilina — sellega tulevad need kuivalt väga hästi ära.
Põrandapesuks pole Jaak Siimu sõnul suurt oskust vaja. Poes on olemas eraldi parketipuhastusained, mida kasutada just selle materjali puhul. Ja parketti on vaja pesta niiske meetodiga, mitte väga märjalt. “Puit tahab elusalt palju vett, aga mitte siis, kui see juba põrandale pandud. Põrandat on hea pesta sellise lapiga, mis on nagu kuivamata pesu. Nii palju, kui kätel jõudu, võiks lapist vett välja pigistada.”
Kivipõrandal aitab samuti niiske meetod. Kui väga märja lapiga teha, jäävad kivile peale jäljed.
Vaipade puhastamise nipid
Kui pärast jõule on vaip täis kuuseokkaid või sinna on sattunud peomeeleolus muud teravat-tükilist prügi, on kõige esimene abimeetod võtta tolmuimejal väike otsik ära ja hakata puhastama toruga, sest siis on tõmme tugevam. Sageli tuleb selleks varuda aega, sest võimalik, et okkaid on vaja eemaldada lausa ükshaaval.
Teine võimalus on kasutada teipi — kleepida see vaiba peale ja siis tõmmata ära. Sellel on piltlikult öeldes sama efekt nagu naistel jalasäärte vahatamisel, et eemaldada karvu.
Kui aga vaiba sisse on kinni jäänud koduloomade karvad, mis moodustavad vahel lausa paksu kihi, on sellekski olemas abivahend. Riietelt eemaldab kassi- ja loomakarvu spetsiaalne rullik ning sellega võib proovida puhastada ka vaipa, diivanit jne.
“Samuti aitab loomakarvu eemaldada teip. On veel loomakarva kammid, millega proovida. Ega rohkem variante olegi,” tõdeb Jaak Siim. Ka tolmuimeja erinevaid otsikuid võib vaiba puhastamisel kasutada — olenevalt prahist, mis sinna kinni on jäänud, ja olenevalt vaiba struktuurist. Kui üks otsik ei puhasta pinda küllalt hästi, kasuta erinevaid variante — proovi nende seast, millega on kõige parem.
Välja on mõeldud lausa vaibatolmuimeja, milles rullik käib ringi ja peksab karvu üles. Kuid see on omaette investeering. Samas võib nimetatud funktsioon mõnel tavatolmuimejal isegi olemas olla — kaasapandud otsikuna. Vaibatolmuimeja otsik lööb õhuga tööle spetsiaalse rulliku, mis sondeerib läbi tugevat karva. “See otsik on parem just madalama karva puhul, sest viimane on tugevam ning seade raputab seda läbi. Pehme ja pikakarvalise vaiba puhastamisel on ka klassikaline tolmuimejaotsik hea.”
Peale tolmuimejaga puhastamise on soovitatav vaip iga nädal tuulutamiseks välja viia, et sellegagi tolmule rohkem nn tuult alla teha.
Iga koristuskorra järel jäta toas aken lahti, et siseneks värske õhk. See annab kodus puhta tunde — nüüd on kõik mõnusalt korras ja hubaselt värske. Talvel on hea teha tihedamat tuulutamist. Suvel, kui on rohkem tuuline ja lendab palju tolmu, tasub pikemalt tuulutada väiksema tuulega päeval. Siis ei tule tuppa nii palju tolmu. Kuid kui aknad avanevad kohe loodusesse — aeda, kus puhas õhk -, on tuulutamine iga ilmaga ainult kasuks.
Jaak Siim tõdeb seda, et üldiselt kipuvad tolmu sisse tooma välisriided ja -jalanõud. Mida vähem asju ja riideid segamini on, seda paremini püsib elamine puhtana ja vaba tolmust.
Pikemalt saad lugeda TM Kodu ja Ehituse veebruari ajakirjast.
