Uusi aknaid valides ei maksa otsusega kiirustada. Selleks, et kodu omanik ka hiljem oma uute akendega igati rahule jääks, tasub kõigepealt endale selgeks teha, mida tegelikult soovitakse saavutada, sest hiljem parandusi teha on väga raske, tihti ka võimatu või siis väga kallis.
Raami materjal

Vahest kõige põhimõttelisem valik tuleb teha aknaraami materjali vahel. Kas puit või PVC? Üks müüt, mida ikka ja jälle kummutada tuleb, on arvamus, et puitraamiga aken peab plastikuga võrreldes paremini sooja. Tegelikult mitte ja sellel on väga lihtne põhjus — raam moodustab akna pinnast üksnes 10–12 protsenti. Seega on raami roll soojuse pidamisel suhteliselt tagasihoidlik. Akna pinnast on suurem osa kaetud siiski klaasiga ja see on soojapidavuse osas kriitilise tähtsusega. Raami valikul mängib kindlasti tähtsat rolli hoone tüüp, ehk kas tegemist on kortermaja või individuaalelamuga. Ja loomulikult ka hind, sest puitraamid on üldjuhul PVC-st kallimad.

Kas kahe- või kolmekordsed klaasid?

Sageli kerkib peamiseks küsimuseks, kas paigaldada 2- või 3-kordse klaasiga aken. Oluline otsuselangetaja on sel puhul  välisseina soojapidavus ning kogu maja kütte- ja ventilatsioonilahendus. Mõttetu on paigaldada soojustamata seina eriti hea soojapidamisega akent (nt 88plus). Ka ei anna see efekti puuduliku ventilatsiooni korral. Arvestamata ei saa jätta ka asjaolu, et kahekordse klaaspaketi puhul on kondensatsioonivee tekke risk suurem.

Kolmekordse klaasiga akende puuduseks võrreldes kahekordsega on nende suurem kaal — sellega peab arvestama suuremate avatäitekonstruktsioonide valmistamisel ja paigaldamisel. Samuti kõrgem hind, sest kolmekordne klaas teeb toote kulukamaks.
Kaitse müra ja liigse päikesevalguse eest

Paljudes kodudes soovitakse ka seda, et uued aknad oleksid mürakindlad. Siis sõltub klaasi valik suuresti sellest, kui palju on tarvis müra summutada. Lihtsaim ja odavaim lahendus on kasutada klaaspaketis erineva paksusega klaase, millel on ligi 20% parem mürasummutavus kui tavapaketil.   Veel suurema summutusvajaduse puhul tuleb kasutada spetsiaalseid klaase, mis teeb paraku ka hinna oluliselt kallimaks.
Kui korter asub esimesel korrusel, tuleks mõelda ka turvalisuse peale. Selleks pakuvad tootjad mitmesuguseid klaaspaketi- ja suluselahendusi. Kui aga korterit on vaja kaitsta liigse päikesevalguse eest, tulevad appi spetsiaalsed päikesekaitseklaasid — kas tavaline peegelklaas või kombineeritud omadustega päikesekaitseklaas. 

Hilisem hooldus

Juba akent valides tasub silmas pidada sedagi, millist hooldust aknad hiljem vajavad.  Akendelt tolmu ja mustuse võtmine on elementaarne, aga  enne suure pakase tulekut tuleks kontrollida ka tihendite puhtust ning määrida tihendeid silikoonmäärde või spetsiaalse tihendihoolduspulgaga. Hooldust vajavad ka sulused, neid tuleks vähemasti kord aastas puhastada, õlitada ja vajadusel reguleerida. Puhast ja hooldatud akent on ka talvel hõlbus kasutada.

PVC-profiili pinda võib pühkida mitteabrasiivse puhastusvahendiga niisutatud lapiga ja seejärel kuivatada. Tugevalt määrdunud pindade puhul võiks kasutada spetsiaalset PVC-akende  puhastamiseks mõeldud puhastuspiima. Vältida tuleks PVC-profiilide puhastamist aknapesuvahenditega: olenevalt vahendist võib nendega puhastamine tekitada aknaprofiilile staatilise elektri ja aken hakkab tolmu nö „külge tõmbama“.
Tavalise hooldamisega (pesemine, määrimine) saab üldjuhul igaüks ise hakkama. Teine lugu on akende reguleerimisega, tihendite vahetamise või muude akna toimivust mõjutavate töödega: need peaks jätma vastava kvalifikatsiooniga spetsialistide teha.
Pole tähtsust, kas tegu on PVC- või puitakendega — kõigi akende korrasolekut tuleks pidevalt jälgida. Näiteks kui kremoon käib raskelt, siis selle põhjus peitub tavaliselt mitte kremoonis, vaid aknasuluses. Kremooni raskem käik on esimene märk, et tuleks kontrollida ja vajadusel ka hooldada või reguleerida aknasulust.