Koduaed kividega kauniks — ideid ja nõuandeid

 (3)
Koduaed kividega kauniks — ideid ja nõuandeid
Foto: Terje Lepp, Eesti Päevaleht

Multšimine annab aiamaale hoolitsetud ilme. Visuaalselt sõltub ala väljanägemine sellest, millist multši eelistatakse. Kasutada saab naturaalset rohumultši, puukoori või stiilseid kive.

Multšimine annab aiamaale hoolitsetud ilme. Visuaalselt sõltub ala väljanägemine sellest, millist multši eelistatakse. Kasutada saab naturaalset rohumultši, puukoori või stiilseid kive.

Multš on aias vajalik materjal, mis muidugi aitab luua ka põnevamat ja esteetilisemat väljanägemist.
Multše on erinevaid ning neid oleme möödunud aasta juuni- ja 2009. aasta septembrinumbris tutvustanud. Kõige levinum on aedades ehk puukooremultš. See on tavaliselt purustatud ja sõelutud männikoor, mis sobib maapinna katteks puude, põõsaste ja lillede ümber, samuti peenardele.
Koorepuru ja puiduhake kaitsevad maapinda pikemaajaliselt. Seda multši laotatakse pinnale 5–8 cm kihina ning piisab isegi ühest või paarist panekust– seejärel on taimed juba piisavalt suureks kasvanud. Tänapäeval on müügil ka eri toonides koorepuru ja puiduhaket, millega saab aiale ilmet anda, kuni taimed on veel väikesed.

Puukooremultš on ka soodsama hinnaga kui näiteks dekoratiivmultš.
Samuti on levinud põhumultš, mis koosneb sõelutud ja tükeldatud teraviljapõhust. See sobib maasika-, kartuli- ja muude peenarde katmiseks. Multšikiht hoiab mulla niiske ning takistab pori teket, nii et maasikad jäävad puhtaks.

Tunduvalt eksklusiivsemad on mitmesugused kivid. Kivide erinevus teistest katetest on, et neid saab kasutada sellistes kohtades, kus on tuuline. Kivid ei lenda nii lihtsalt minema kui näiteks põhk. Pealegi on kivid ka nn eluaegsed. Kui nad on õigesti asetatud, siis erilist hooldust ei ole vaja. Langenud lehti saab kivide vahelt kõige paremini koristada lehepuhuriga/imuriga.
Meeles peab pidama seda, et alati tuleb kivide alla panna mingi kate, et need mullaseks ei muutuks ja umbrohi läbi ei kasvaks.

Kivid soojenevad päikese käes kiiresti ning taimedele soojus meeldib. Kivide puhul teeb tüli vaid see, et neid on raskem ja aeganõudvam eemaldada kui teisi multše.

Dekoratiivkivid lisavad aiale esinduslikkust. Need sobivad aiateedele, taimede multšimiseks, plaatide või kividega sillutatud alade servadesse, hoonete seinte ümber ja Jaapani-pärastesse aedadesse. Kive on erinevaid, näiteks punane graniit, valge gabro, must diabaas. Kivid on suuruses 8–12 mm.

Suured dekoratiivkivid on ümarad või lapikud suuruses 20–50 mm. Suured dekoratiivkivid näevad kõige kaunimad välja lillepoti pinnal ning koos kivisillutise, puu või muruga. Lapikud kivid on paljajalu käies mõnusad teeradadel ja terrassidel. Suuri dekoratiivkive saab kasutada ka sisekujunduses.

Rannakivid (suurusega 8–12 mm) on kauni tooniga looduslikud kivid, mis sobivad nii veega seotud aiaelementide kui ka hein- ja kuivalembeste taimedega. Lainetest siledaks lihvitud kiviklibust saab paljaid jalataldu hellitava puhkeplatsi või teeraja.

Taaskasutatud tellis — trumlis ümmarguseks jahvatatud tellisepuru (8–16 mm) on multš taimedele. Tellisepuru ilu pääseb eriti hästi esile sügavroheliste okastaimede kõrval.

Kiltkivi (10–50 mm) on esinduslik ja moodne kattematerjal, mis sobib nii taimede vahele kui ka seinaäärtesse ja lillepottidesse. Eri suurusega kivid asetuvad kaunilt ning katavad ala täielikult. Nagu multški, takistab kiltkivi seemnetega levivate umbrohtude kasvu ja hoiab mulla niiske.

Lähemalt vaata TM Kodu ja Ehituse mai ajakirjast.