Roheline = loomulik elukeskkond

Just sellise tähenduse omistas šveitsi uurija ja värvusdiagnostika looja, Max Lüscher, rohelisele värvile. Ta väidab, et roheline värv aitab vabaneda stressist, tõkestab negatiivse energia ligipääsu inimesele, aitab paremini välja puhata ja, mis väga oluline, soodustab soojade peresuhete teket. Professor Lüscheri teooria kohaselt olevat roheline keskkond tähtis inimsuhete tugevdamisel, seda eriti armunutel, kuna koos negatiivse energia maandamisega takistavat ta armukadeduse teket. Teoinimestel aitavat roheline värv arendada otsusekindlust.

Ameerikas peetakse rohelist lootuse värviks. Prantsusmaal ja Austrias rahva seas läbi viidud küsitlusest selgus, et roheline oli kõige populaarsema värv. Teada on vaid, et Egiptuses peetakse rohelist surma värviks, mis annab teispoolsusesse kaasa lootuse taassünniks.

Meditsiinis peetakse rohelist laia mõjuspektriga värvuseks, mis mõjub hästi südame- ja veresoonkonnale, maksale, närvisüsteemile, aitavat stabiliseerida vererõhku ja aitavat mitmesugustest erinevate peavaludest jagu saada.

Roheline põhitoon kannab endas paljusid eri varjundeid, sagedamini kollaseid ja siniseid. Mida rohkem on rohelises sinist, seda rahustavam, aga ka külmem ta on. Kui aga roheline sisaldab palju kollast tooni, siis muutub ta sellest oluliselt soojemaks — kevadisemaks. Eeskätt assotsieerub inimestel rohelisele mõeldes just metsade kevadine ja varasuvine aspekt.

Tubase aia rohelus ja mitte ainult…

Nagu vabas looduses, nii varieerub ka toataimede roheline värv laiades piirides. Lisaks sellele leidub nende hulgas rohkelt kirjulehelisi vorme — roheline valge, kollase ja/või punase mustriga. Sageli langeb eredate värvikombinatsioonidega lehtedest saadav emotsionaalne efekt kokku samatooniliste õitega õitsevatelt taimedelt saadavaga ning selle mõju tugevus on sisuliselt sama suur.

Praeguses kiirustavas maailmas aga langeb ära paljude taimede õitsema ajamisega kaasnev suur töömaht. Ja kas siis alati ongi õied need kõige olulisemad? Muretsedes endale kirjulehelise taime saavutame paljureklaamitava 2 in 1 efekti.

Järgneva taimede lühiülevaatest saate võimaluse võrrelda oma toatingimusi taimede vajadustega ning ehk leiate seeläbi juhatust oma elamisse uue sõbra muretsemiseks.

Rohelehiste ampeltaimede hulgast on kerge leida endale lüürilise alatooniga disainielementi(e). Nende pikad painduvad–väänduvad varred ja/või kasvud annavad teile oma taimekujunduslike fantaasiate täitmiseks vast kõige enam huvitavaid võimalusi. Nendega saab kaunistada servi, sambaid, käepidemeid, kujundada õhulisi vaheseinu. Vääntaimede oskusliku paigutamisega suudate oluliselt muuta ruumi üldilmet.

Kalliisia Callisia sp.

Vajab aastaringselt 18-22 C temperatuuri. Paremini kasvab kõrge õhuniiskusega ruumides, kuid talub suhteliselt hästi ka kuivemat õhku. Aktiivne vegetatsiooniperiood kestab märtsist oktoobrini ning sellel perioodil oleks vaja taime kord nädalas väetada. Hästi mõjub taimele, kui kasvupinnas on pealt niiske, ruum valge, kuid mitte otse päike käes. Tegemist on väga kiirekasvulise taimega ning seepärast võiks tema pikki kasve vastavalt vajadusele lühendada, et säilitada piisavalt dekoratiivne ja kompaktne vorm.

Rippkivirik Saxifraga stolonifera

Vajab läbi aasta suhteliselt jahedamat ruumi. Talub pikemalt isegi kuni +5 C temperatuuri. Erandiks on vaid üks sort: „Tricolor“, mis vajab kasvukohas pidevalt üle 15 C temperatuuri. Talvisel puhkeperioodil tuleb piirata kastmist, vastasel korral tekib kiiresti juuremädanik. Aktiivne vegetatsiooniperiood kestab märtsist augustini ning sellel perioodil oleks vaja taime kord nädalas väetada. Hästi mõjub taimele kui uus kastmine toimub kasvupinnase pealiskihi täieliku kuivamise järel, kui ruum valge aga mitte otse päike käes.

Tseropeegia Ceropegia woodii

Vajab suvel sooja ja talvel jahedat kasvukohta. Talub hästi keskküttega ruumide kliimat. Talvisel puhkeajal tuleb kastmist tugevalt vähendada. Vegetatsiooniperiood algab märtsis ja lõppeb septembris. Sellel ajal vajab taim igakuist väetamist. Vajab uut kastmist kui kasvupinnas on läbi kuivanud umbes 0,5 cm ulatuses. Talub hästi otsest päikest. Seega on tegemist ideaalse taimega lõunapoole avanevates ruumides. Tabandub harva kahjuritest.

Tsindapsus Scindapsus pictus

Vajab aastaringselt sooja ja suhteliselt niisket kasvukohta, s.t. temperatuur ei tohiks langeda alla 16 C. Kui kasvukoht on taime jaoks liiga niiske või liiga külm, siis ilmuvad lehtedele pruunikad laigud. Kasta tohib vaid seisnud keedetud veega. Mullapind peaks reeglina olema niiske. Vajab head valgustust kuid ei talu otsest päikest. Märtsist septembrini vajab iga paari nädala tagant lisaväetist.

Ruumikujunduses kasutatakse väänlevate varte paika seadmisel tugialuseid.

Tsissus Cissus sp.

Tegemist end aastaringselt soojades eluruumides hästi tundva taimega. Ei talu alla 12 C temperatuure. Jahedamates ruumides ettevaatust kastmisel: liigniiskuses nakatub juurestik kergelt seenhaigustesse. Märtsist augustini on soovitav kord nädalas väetada. Kasvuperioodil peaks pinnase pealmine kiht olema niiske. Vajab valget, kuid otsese päikese eest kaitstud kasvukohta.

Ammutuntud kiirekasvuline toataim, mis teenitult vajaks oluliselt suuremat tähelepanu ruumikujunduses. Suurepärane taim vaaside, väiksemamõõduliste vaheseinte, postamentide jmt. kujundamiseks. Võimaldab vormikujundust.

Helksiine Soleirolia soleirolii

Eelistab aastaringselt jahedamat kasvukohta, kuid talub hästi eluruumide keskmisi temperatuure. Kui talvel juhtub jääma sooja ja vähevalgustatud ruumi, siis venib tugevasti välja. Jahedas ruumis tuleks kastmist piirata, kuid mitte mingil juhul ei tohiks lasta kasvupinnast läbi kuivada. Soovitav on hoida kasvupinnas pidevalt pealt niiskena. Vajab valget, kuid otsese päikese eest kaitstud kasvukohta. Eelistab kõrgema õhuniiskusega ruume. Märtsist augustini vajab iga paari nädala tagant väetamist. Talub hästi tugevat tagasilõikamist, kui sellele vaatamata oleks mõistlik teda kevadeti kasvudest uuendada.

Roomav viigipuu Ficus pumila

Selle viigipuu õrnad lehed kannatavad kuiva õhu ja kasvusubstraadi läbikuivamiselrohkem kui ülejäänud selle perekonna taimed. Seepärast peab roomava viigipuu kasvatamisel hoolikalt järgima kastmisrežiimi: pinnas peab olema pidevalt niiske ja õhuniiskus keskmisest kõrgem. Kasvuks vajab valgusküllast ruumi.
Eriti kaunis oma pikkade vohavaid kaskaade moodustavate kasvudega asetatuna postamendile, kuid ka muidu ideaalne taim ruumidisaineritele.

Juudihabe e. tradeskantsia Tradescatia sp.

Kergesti hooldatav toataim. Võib piiranguteta viibida kogu aasta eluruumides. Talvel võiks paigutada jahedamasse, piirates sellisel juhul kastmist, kuid see pole olulise tähtsusega. Märtsist septembrini vajab kord paari nädala tagant väetamist. Jälgige tradeskantsia lehetippe: nii liigniiskuse kui veevähesuse korral muutuvad need pruunikaks. Kasta tuleb kasvupinnase pealmise kihi kuivamisel. Eelistab valget, kuid otsese päikese eest kaitstud suhteliselt kõrge õhuniiskusega kasvukohta. Vananeb kiiresti ja seega vajab ümberistutamise asemel hoopis võrsetest uuendamist.

Roheline tema kõikides varjundites võib muuta kogu teie elamise uueks ja kordumatuks. Kujundades ruumi eri osasid kasvõi näiteks sama taimeliigi erinevate vormidega, võite saavutada varjundeid õrnadest helesinistest alatoonidest kuni mürkroheliseni, teisalt jälle säravkollase- või siis lausa punaseni välja. Rääkimata mängudest lehepinna omadustega: pehmetest ja karvastest kuni lakklehisteni ja/või lehtede vormidega. See on uskumatult mitmekesine ja tänuväärne mängumaa.

Sõrgköis Syngonium sp.

Vajab aastaringselt sooja ruumi, sest pelgab jahedat kasvupinnast. Seega sobib sõrgköis radiaatorite kohal olevatele aknalaudadele. Kirjulehelised vormid vajavad heledamalt valgustatud kasvukohta. Kasta üksnes sooja ja seisnud veega.
Märtsist aprillini vajab väetamist iga pari nädala tagant. Mullapind tuleks hoida pidevalt niiskena. Samas põhjustab liigniiske pinnas haigestumist juuremädanikku. Liiga kuivas õhus omandavad lehed kergesti närbunud välimuse. Taim vajab valget, kuid otsese päikese eest kaitstud ning suhteliselt kõrge õhuniiskusega kasvukohta.
Ettevaatust: taim on mürgine ja võib esile kustuda allergilise reaktsiooni.

Harilik tetrastigma (toaviinamari) Tetrastigma voinierianum

Väga kiire kasvuga taim — 2-2,5 m aastas, mis esitab ruumile omad nõuded. Ta sobib kõrgete lagedega avaratesse ruumidesse, kuid ka fuajeedesse, treppidele jmt. kohtadesse. Vajab aastaringselt sooja ruumi, soovitavalt talvel jahedamat — talub kuni +10 C temperatuuri. Jahedas talvitumisel tuleb kastmist piirata. Kasvuperioodil on vajalik jälgida, et pinnas potis oleks pealt pidevalt niiske. Kasvuks on sobilik valge kuid otsese päikese eest kaitstud ruum. Märtsist septembrini vajab ta iganädalast väetamist. Aeg-ajalt on kevadel soovitav läbi viia radikaalne lõikus.

Hiina pasunapuu Radermachera sinica

Vajab suvel sooja ja talvel jahedat kasvukohta ning siis piiratakse ka kastmist. Kui taim peab talveks sooja ruumi, siis suureneb oht kahjuritega tabanduda. Märtsist augustini väetatakse iga kahe nädala tagant. Kasvuperioodil tuleb pinnas hoida pidevalt niiskena. Vajab valget, otsese päikese eest kaitstud, kõrge õhuniiskusega ruumi. Liiga kuivas ruumis ja/või suitsetamiseks kasutatavas ruumis laseb pasunapuu lehed maha.

Meeldiv leea Leea amabilis

Vajab läbi aasta sooja kasvukohta ja eriliselt nõudlik kõrge õhuniiskuse suhtes, s.t. ideaalne oleks kasvatada niiskes kasvuhoones või suletud aknavitriinis. Märtsist augustini väetada iga paari nädala tagant lilleväetisega. Vajab kastmist kui mulla pealmine pind hakkab kuivama.
Ei kannata otsest päikesevalgust. Liiga kuivas ruumis tabandub kergesti võrgendkoiga ja kaotab lehed. Kui taim kipub välja venima, siis võiks tema kasvu piirata, kuid tagasihoidlikult.

Sõrmlehikud Schefflera sp.

Vajab eriti talvel jahedamat (kuni 20 C) ruumi. Kirjulehised vormid taluvad pisut kõrgemaid temperatuure. Puhkeperioodil, seda sõltuvalt ruumi temperatuurist, peaks kastmist piirama. Kasvuperioodil on vajalik uuesti kasta, kui mullapind muutub kuivaks, samas vajab sõrmlehik aga kõrgendatud õhuniiskust, valget, kuid otsese päikese eest kaitstud, kasvukohta. Märtsist augustini vajab kord paari nädala jooksul väetamist. Liiga kuivas tabandub kergesti kahjuritest.
Ettevaatust: taim on mürgine ja võib esile kustuda allergilise reaktsiooni.

Harilik sparmannia Sparmannia africana

Naudib aastaringselt jahedamat kasvukohta. Talvine optimaalne temperatuur on umbes +10 C. Tema suurtest õrnadest lehtedest aurub väga suurtes kogustes vett, mistõttu ta vajab rikkalikku kastmist, kuid samas ei talu ta potis seisvat vett. Uuesti peab taime kastma kui mullapind poti tõmbub kuivaks. Eelistab kõrge õhuniiskusega ruume. Märtsist septembrini tuleks teda igal nädalal väetada. Kuiva õhuga ruumis tabandub kergesti võrgendkoiga.

Vesipahiira Pachira aquatica

Tema võib edukalt kogu aasta veeta soojas elutoas. Võimaluse korral võiks ta talveks siiski jahedamasse kohta paigutada, kuid mitte püsivalt alla +12 C. Maist augustini vajab iga paari nädala tagant väetamist. Kuna vajab kasvuks kõrge õhuniiskusega ruumi, siis liiga kuivas kasvukohas langetavad taimed oma lehed. Taim võib edukalt üle elada lühiajalisi kuivaperioode, sest on võimeline koguma endasse mõningast veetagavara. Normaalsetes tingimustes vajab uut kastmist, kui mullapind muutub kuivaks. Talub eredat, kuid mitte otsest päikesevalgust.

Alokaasia Alocasia sp.

Veedaks hea meelega kogu oma elu püsivalt soojas kõrge õhuniiskusega kasvukohas, s.t. tegemist on sobiva taimega suletud vitriinides kasvatamiseks. Vajab kasvuks otsese päikese eest kaitstud kohta. Kasta tohib üksnes pehme seisnud veega. Kasta on uuesti vaja niipea kui mullapind hakkab kuivama. Talveti vähendatakse mõningal kastmisvee hulka. Märtsist augustini vajab üle nädala lisaväetist.
Ettevaatust: taim on mürgine ja võib esile kustuda allergilise reaktsiooni.

Kahevärviline kirivõhk Caladium bicolor

Vajab aastaringselt sooja kasvukohta. Taim ei talu otsest päikest. Septembris hakatakse vähehaaval kastmist piirama ning lõpetatakse täielikult, kui taimel on kõik lehed langenud. Pärast seda panna maa-alune osa üleni kas kuiva turba või liiva sisse ning lastakse tal talvituda +18 C juures kuivas kohas. Märtsis istutatakse säilitusorgan värskesse mulda ja hakatakse regulaarselt kastma ning piserdama ning kasvunõu viiakse kõrge õhuniiskusega kasvukohta. Vaja jälgida, et mullapind oleks pidevalt niiske. Aprillist alates vajab kord nädalas väetist. Ettevaatust: taim on mürgine ja võib esile kustuda allergilise reaktsiooni.

Kõrge araukaaria Araucaria heterophylla

Tema kasvatamise juures peab jälgima, et suvel soe liiga ei teeks ning talvitumiseks vajab see okaspuuke vaid +5 kuni +10 C ruumi. Kastetakse pehme seisnud veega. Talvituvat taime kastetakse väiksemate veekogustega. Kastma peab uuesti niipea kui mulla pealmine kiht hakkab kuivama.
Märtsist augustini vajab lisatoitu iga paari nädala tagant. Kasvupinnas peab olema kergelt happeline (pH 5). Kasvab hästi kõrgema õhuniiskusega ruumis. Liiga kuivas kasvukohas langetab okkad. Vajab heledalt valgustatud ruumi. Ühesuunalise valguse käes muutub kroon kiiresti ebasümmeetriliseks.

Tiigerlehik Ctenanthe sp.

Vajab aastaringselt sooja kasvukohta. Kastetakse üksnes pehme veega. Uut kastmist vajab mullapinna esimeste kuivamisnähtude ilmnemisel. Avatud kasvukohas mõjub taimele hästi sage sooja veega piserdamine. Märtsist septembrini vajab kaks korda kuus väetist.
NB: vajab minimaalsetes kogustes kaltsiumi! Kuivas õhus keerduvad lehed torusse. Ideaalseks kasvukohaks on suletud klaasvitriinid, sest vajab normaalseks arenguks kõrget õhuniiskust. Vajab ühtlast heledalt valgustatud kasvukohta.

Asparaagus Asparagus sp.

Kasvuperioodil sobib igati keskmine toatemperatuur, talvitumiseks vajab pisut madalamat, 16-18 C, temperatuuri. Kui peab jääma talveks sooja kasvukohta, siis võib tabanduda parasiitidest. Talvitumistemperatuurile viies vähendatakse järkjärgust kastmisvee hulka, kuid vajalik on jälgida, et mullapall kunagi lõpuni läbi ei kuivaks.
Märtsist augustini väetatakse nädalas korra. Kasvuperioodil vajab uut kastmist kui mullapind hakkab kuivama. Kasvatamiseks sobib ühtlaselt heledalt valgustatud ruum.
Ettevaatust: taim on mürgine.

Diffenbahhia Diffenbachia sp.

Teda võib kogu aasta toas hoida. Kasta tuleks sooja pehme veega. Tervistavalt mõjuvad talle ka sagedased sooja veega piserdamised. Vajab normaalseks kasvuks ühtlaselt niisket mulda ja kõrget õhuniiskust. Puhkeperioodiks kastmine lõpetatakse. Märtsist septembrini väetatakse kaks korda kuus. Kui lehtede servad muutuvad pruuniks, siis kannatab taim veepuuduse käes. Liigkuivas õhus tabandub kergesti kahjuritest. Kasvuks sobib heledalt valgustatud ruum, kuid mitte ere päikesepaiste.
Ettevaatust: taim on mürgine ja võib esile kustuda allergilise reaktsiooni.

Bambus Bambusa sp.

Suvel vajab ohtra kastmise kõrval sooja ruumi, talvel vähendatud kastmist ning jahedat ruumi. Kui bambus jääb talveks liiga sooja kasvukohta, siis võib ta kergesti tabanduda võrgendkoist. Sobib otsese päikesega eredalt valgustatud ruumi. Kui aga mullapall hakkab läbi kuivama, siis keerduvad bambuse lehed rulli. Aprillist augustini on soovitav kord kuus väetada.

Fatseedera Fatshedera lizei

Vajab suvel suhteliselt jahedat kasukohta, talvitumiseks aga lausa külma ruumi, kuid mitte miinuskraade. Samal ajal tuleks oluliselt vähendada kastmist. Liiga soojas talvitumiskohas laseb taim lehed maha, aga liigkuivas kahjustub kergesti võrgendkoist ja lestadest.
Märtsist augustini vajab iga paari nädala tagant väetamist. Taim hakkab võsusid ajama alles pärast tagasilõikamist. Kasvuperioodil tuleb kasta niipea kui mullapind hakkab kuivama. Vajab heledalt valgustatud, kuid otsese päikese eest varjestatud ruumi ja keskmisest pisut kõrgemat õhuniiskust.

Habetähk Pogonatherum paniceum

Vajab pidevalt sooja ruumi. Mulla läbikuivamisel langetab taim kõik lehed. Suvel tuleks habetähku stabiilselt kasta, ta vajab uut kastmist, kui mullapind on kuivanud umbes 0,5 cm, kuid üle kasta ei ole seda taime põhimõtteliselt võimalik, sest vajab edukaks arenguks otsest eredat päikesevalgust. Märtsist augustini on kasulik väetada iga kahe nädala tagant.

Günuura Gynura aurantica

Vajab läbi aasta 18-20 C temperatuuri ja head valget kasvukohta. Talveks vähendatakse kastmiste arvu. Märtsist augustini on soovitav väetada kaks korda kuus ettenähtust kaks korda suurema väetisekogusega. Seda taime ei tohiks kunagi piserdada, kuigi vajab kõrget õhuniiskust. Günuura õied lõhnavad, pehmelt öeldes, pahasti. Seepärast oleks mõttekas neid mitte lasta õitsema minna. Nad vananevad kiiresti ja seega on soovitav neid sageli võrsetest noorendada.

See oli vaid hetkeline meelevaldne pilguheit erinevatele rohelistele võimalustele. Järgmine lühijutt tuleb punaselehistest toataimedest.