Sisetemperatuuri kontrolli all hoidmise põhiküsimused on ikka ja alati olnud seotud sellega, kuidas hoida külm väljas ja soe sees. Tänapäevastele energianõuetele vastavates hoonetes ei ole see enam suur probleem. Mure on pigem selles, et hoone siseruumide temperatuur võib suviti tüütult kõrgeks tõusta.

Parem soojustus ei põhjusta ülekuumenemist — isolatsioonimaterjal takistab ju nii sooja kui ka külma õhu liikumist läbi hoonepiirete.

Peamiseks põhjuseks, miks siseruumide temperatuur ebameeldivalt kõrgele tõuseb, on suured lõunapoolsed aknad, millel puudub päikesekaitse.

Kui soojuskiirgus on akende kaudu ruumidesse pääsenud, hoiab tõhus isolatsioon soojust sees. Talviti on hästi soojustatud ja palju päikesekiirgust sisse laskev hoone ju lausa ideaalne, sest vähenegi lisasoojus on külmal ajal abiks, kuid hiljemalt kevade lõpus muutuvad eelised puudusteks.

Olukorda halvendab see, et hoonete soojuskoormus muudkui tõuseb. Kuigi kodumasinad ja elektroonikaseadmed tarbivad järjest vähem energiat, on seadmeid kodudes rohkem ja sellega üldine soojuskoormus kasvab.

Agaramad inimesed on juba jõudnud uued energiatõhususe nõuded maapõhja vanduda. Nende väitel oleks varem kõik justkui paremini olnud.

Vanemat tüüpi elamutes olid küll märgatavalt väiksemad aknad kui uutes, aga ülemisel korrusel oli ikkagi kuum, sest pööning ei olnud korralikult soojustatud.

Teadmisi ei kasutata ära

Elamute planeerijatele ei peaks uudiseks olema, mida toob kaasa parema soojustuse ja puuduliku päikesekaitse kombinatsioon. Sellest hoolimata ehitatakse aastast aastasse suuri, päikesekiirgusele avatud aknapindu.

Ja eks elanikud on hakanud üha rohkem eluruumide ülekuumenemise üle kaebama.

Ometi saab seda probleemi mitmete ehituslike lahenduste abil vähendada. Näiteks räästapikkuse kasvatamise või varikatuste ja välisruloode paigaldamisega saab aknaid vähemalt keskpäevase suvepäikese eest kaitsta. Ühtlasi paraneks ka elamismugavus.

Eriti probleemsed on siseruumides esinevad temperatuurierinevused. Näiteks aknast sisse paistva päikese käes kuumenenud pinnad muudavad kuumuse veelgi väljakannatamatumaks.

Seda nähtust võib võrrelda külma akna poolt tekitatud tuuletõmbetundega talvel: isegi kui õhk ei liigu, tunneb keha, et aken õhkab külma. Kuumade pindade läheduses tekib vastupidine aisting.

Lisaks pinnatemperatuuri erinevustele muudab ka suhtelise õhuniiskuse tõus palavuse raskemini talutavaks. Ent teisalt on uuringutest selgunud, et inimese keha ei koge tavalisest kõrgemaid temperatuure tingimata nii ebameeldivana, kui siiani on arvatud. Kuni soojus jaguneb ühtlaselt, võib inimene olukorda talutavaks pidada.

Õige ventilatsioon toob kergendust

Kui inimesel on palav, püüab ta leida tuulise koha, kus end maha jahutada. Kuumaperioodil ostetakse kauplused laua- ja põrandaventilaatoritest tühjaks. Nende kasutatavusel on paraku omad piirid. Selline tuulekiirus, mis tagaks meile õues mugava olemise, puhub siseruumides paberid laudadelt ja tekitab liigse tuuletõmbe tunde.

Ventilaatori kasutamine on tegelikult üldse mitme otsaga teema, sest seade ise on lisasoojuse allikas. Varem või hiljem muutub ventilaatori poolt tarbitav energia soojuseks. Näiteks võib suurest põrandaventilaatorist eralduda isegi 60 W soojust. Ka seadme undamine võib pikapeale tüütuks muutuda.

Kui ruumides on liiga palav, saab temperatuuri õigesti ajastatud tuulutamisega tõhusalt langetada. Seda küll vaid juhul, kui välisõhk on ruumiõhust jahedam. Sageli hoitakse aknaid keskpäeval kuumaga lahti, kuid see ei langeta siseruumide temperatuuri, vaid hoopis tõstab. Suviti tasub tube tuulutada öösiti ja kuumalainete vahelistel jahedamatel päevadel.

Abi markiisidest

Eestis ei ole aknarulood ja markiisid kuigi levinud, kuid markiis pakub siseruumidele päikesekiirguse eest arvestatavat kaitset. Markiis vastab suurepäraselt päikesekaitse põhireeglile: päikesekaitse on seda tõhusam, mida kaugemal aknast see paikneb. Tõsi, toimimise eelduseks on, et markiisi mehhanism ja mõõtmed oleksid asjakohased.

Odava markiisi saab ilma paigalduseta umbes paarisaja euroga. Mõõtmete kasvades tõuseb ka hind ja konstruktsioon peab olema tugevam. Suurem markiis maksab palju, kuid mõõtmete pealt ei tasu koonerdama hakata.

Mida laiemalt markiis aknaid katab, seda paremini kaitseb see ruume sel ajal, kui päikesevalgus ei lange aknaga otse risti. Sobiva laiuse ja ulatuse saab kindlaks määrata näiteks terastraadist painutatud mudeli abil: traadi varju sisse jääv ala peaks olema sama suure markiisiga varjatud.

Traatmudelit tuleks katsetada erinevatel kellaaegadel. Ei tasu unustada, et kevadeti ja sügiseti ei paista päike nii kõrgelt kui kesksuvel.

Paigaldamisel tuleb arvestada, et suure markiisi pinnale mõjuv tuule- ja sajukoormus võib olla üllatavalt suur. Raske markiisi amatöörlik kinnitamine näiteks puitkonstruktsiooniga maja tellistest fassaadi külge võib lõppeda fassaadiremondiga. Nii mõnigi kord tuleks paigaldamine jätta asjatundjate teha.

Loomulikult on markiisist kasu vaid juhul, kui see päikeselise ilmaga ka avatakse. Õnneks ei ole vändaga ajami ja mitmesuguseid kasutusvõimalusi pakkuva elektriajami hinnavahe enam nii röögatu nagu mõnede aastate eest. Nn tarkades majades liidetakse markiiside juhtimine hoone automaatikasüsteemiga.

Pikemalt loe TMKE juuli numbrist!

www.kodujaehitus.ee