Miks sibulad soojas toas mädanevad?

Miks söögisibulad soojas ja isegi kuivas radiaatorküttega toas mädanevad. Seda on juhtunud enamasti igas peres, vaatamegi siis, miks see nii on.

Tegemist on sibula hahkhallitusega. Haigetel sibulatel tekivad mädaneva pehme koe laigud, mis asuvad tavaliselt sibula kaelaosas, harvem sibula küljel või kannaosas. Need laigud meenutavad keedetud sibulat. Hiljem haigestub kogu sibul. Mädaneva koe pinnale tekib hall seeneeoste kirme. Sibula soomuste vahele ja koore pinnale ilmuvad algul valged, hiljem mustad seenemügarad.

Mahapandud haigetest sibulatest arenevad kidurad kollaste ja kääbusjate lehtedega taimed, mis varsti kuivavad, kattuvad halli kirmega ja hävivad varakult. Nakkusallikaks on eelkõige haige istutusmaterjal ja seenemügarad, mis talvituvad taimejäänustel ja mullas.

Säilitamisel levib haigus koldeliselt, sest haigusetekitaja seeneniidistik tungib haigest sibulast edasi kõrval olevatesse sibulatesse. Hoiukohas kasvab seeneniidistik temperatuuril 3—33 kraadi. Kõige intensiivsem levik on aga 15—20 kraadi juures. Seen tungib tervetesse sibulatesse eeskätt mehaaniliste vigastuste kaudu. Rohkem nakatuvad kollaste ja violetsete soomustega sibulad, vähem valged sibulasordid. Rohkem nakatuvad ka märjal savisel mullal kasvanud ning rohkesti värsket sõnnikut saanud sibulad.

Haiguse vältimiseks tuleb kasutada külvikorda, kus sibul ei kasva samal kohal enne kolme aastat. Sibulat tuleks kasvatada mõõdukalt niisketel fosforirikastel muldadel. Kohe pärast koristamist tuleb sibulaid kuivatada paar nädalat kuni 35 °C ja hea ventilatsiooni juures. Säilitamisel peab temperatuur olema 0 kuni +3 kraadi ja õhuniiskus 70—75%. Praegu tuleb haigestunud sibulad välja sorteerida ja ülejäänud sibulaid hoida 7—10 päeva kuni 40 plusskraadi juures ja edasi säilitada sibulaid jahedas (alla 3 soojakraadi).

Hahkhallituse levitajaks ning seene paljunemiseks soodsate tingimuste loomisel on abiks sibula levinud kahjur — juurelest. Hahkhallitusest nakatatud sibulas on peaaegu alati ka juurelesta. Juurelest on 0,7 mm pikkune, ovaalne, valkja klaasja kehaga. Juurelestad levivad sibulate, mulla, taimejäänuste ja mullaharimisriistadega. Munevad sibulasse, soomuste vahele. Imevad sibulast ja juurtest mahla.

Tühjaksimetud rakud kõdunevad, lestad aga liiguvad terve ja hävinud koe piiril edasi. Kahjustavad nii põllul kui ka hoidlas. Kahjuri vältimiseks tuleb kasutada samu võtteid, mida hahkhallituse vältimiseks. Kahjuri tõrjet ei ole tarbesibula puhul võimalik teha.