Millega on mõistlik kütta?
Uues majas saab vabalt valida küttesüsteemi ning kütte jaotuse. Olemasoleva maja küttesüsteemi uuendades peab aga arvestama, kas majas on veepõhine küttejaotussüsteem ja milline (radiaatorid või põrandaküte), kas on olemas katlaruum, kui suur see on, loomulikult ka maja suuruse ja renoveerimise tasuvusajaga. Radiaatoritega küttesüsteem on juba piiratum kui põrandaküttega — maakütte paigaldamine võib siin osutuda mõnevõrra kulukamaks. Kütte hinna muutusi on raske ette arvata, nagunii ei ole võimalik ennustada, mis juhutub kümne aasta pärast.
Küttemaailm OÜ tegevjuht Frank Õim annab pikaaegsele küttesüsteemide rajamise kogemusele tuginedes soovitusi, kuidas kütmisviisi ja kütteallika valikul majanduslikku efektiivsust arvestada.
Peamine majanduslik reegel on: mida väiksem maja, seda väiksem peaks olema küttesüsteemi rajamise kulu, kuna tasuvusaeg venib muidu pikale. Samas on rohelise mõtteviisi puhul antud reeglit võimalik oluliselt painutada. Efektiivsusotsust mõjutavad peamiselt investeeringu maksumus, jooksvad küttekulud ja mugavus ehk kütmisele kulutatav aeg. Uut maja ehitades tuleks lisada ka ruumi ehitamise kulud, mida olemasolevas majas pole vaja lisada. Laenu puhul tuleks arvestustele lisada ka laenuteenindamise kulud.
Väike maja, 80–120 m² — elektriküte mitmel moel
Väikese maja küttesüsteemi rajamise tasuvusaeg on märksa pikem kui suurel majal. Seda ühelt poolt seetõttu, et küttesüsteemide hinnad sõltuvad vaid vähesel määral võimsusklassist, kuid igapäevased küttekulud on väikeses majas mitu korda madalamad kui suures. Seepärast on väikeses majas majanduslikult efektiivne hoida küttesüsteemi rajamise kulud võimalikult madalad.
Väikese maja puhul soovitab Frank Õim keskenduda elektrile, täpsemalt sellega kombineerimisele: elektriga saab kütta mitmel moel. Kõige primitiivsem on panna lihtsalt radiaatorid seina: talvel on küttekulud kõrged, kuid süsteemi rajamise maksumus minimaalne ja väikese vähekasutatava maja puhul ei pruugi selline lihtne lahendus kõige rumalam ollagi.
Kui elektriküte on varustatud hästi isoleeritud akumulatsioonipaagiga ja kasutatakse öist elektrit, on kulud väiksemad, rajamine aga kallim, sest tuleb välja ehitada vesiküttesüsteem: kas radiaatorid või põrandaküte, kus siis öösel ülessoojendatud vesi ringleb ja sooja majja toob.
Kolmas väikese maja võimalus on kasutada elektriradiaatoreid koos õhksoojuspumbaga. Õhksoojuspump ei saa kunagi olla ainuke küttesüsteem — kui on külmad ilmad, on vaja lisakütet ja väikses majas võib see olla elekter. Lisaks on üheks elektrikütte liigiks ioonküte.
Keskmine maja, 120-150 m² — haluküttekatel
Keskmisse majja soovitab Frank Õim tahkekütust, halupuuga köetavat katelt. „Halupuu on praegu tegemas tõelist come-back´i,” kinnitab ta. Just keskmise suurusega maja kütmisel osutub kõige efektiivsemaks tahkekütusesüsteem: keldrisse pannakse suur katel, kuhu mahub palju puid korraga. Katel ühendatakse akumulatsioonipaagiga ja kui paak on hästi isloeeritud, jätkub ühest kütmisest kaheks-kolmeks päevaks. Süsteem automatiseeritakse, lisaks luuakse võimalus kasutada akumulatsioonipaagi kütmiseks odavamat ööelektrit.
Haluküttega soojuse kilovatt-tunni hind on 30-40 senti, aga kui puud saadakse oma metsast, tuleb see lausa tasuta kätte. Tahkekütust ja ööelektrit kasutava küttesüsteemi rajamine on maasoojuspumbast umbes 40 000 krooni odavam, aga kilovatt-tunni hind ligikaudu sama. Lisaks on puidust saadud soojus täielikult „roheline”.
Suur maja, üle 150 m² — maasoojuspump
Kui maja on suurem kui 150 m², Frank Õimu sõnul efektiivsuse mõttes maasoojuspumbal alternatiivi pole — see on kõige efektiivsem, sest tasuvusaeg on suure maja puhul lühike. Kaaluda võib ka tahkekütuse katlasüsteemi nagu eelkirjeldatud.
200 m² maja ideaalne küttesüsteem oleks Õimu sõnul selline: tahkekütuse katel hästiisoleeritud akumulatsioonipaagi, elektritenni ja tippautomaatikaga, sellele lisaks päikesepaneelid ja soojustagastusega sundventilatsioon. Süsteemis on kokku viis elementi, seega on see suhteliselt kallis rajada, kuid küttekulud on väikesed — nelja inimesega talvekuudel orienteeruvalt 600-700 kr (võrdluseks — üpris tavalised on meie magalarajoonide 40 m² korterites 1700-kroonised talvised küttearved). Teine võimalik ideaalvariant oleks maasoojuspump kombineerituna päikesepaneelide ja sundventilatsiooni soojustagastusega, mis annaks küttearvetel pea sama tulemuse.
Veel võimalusi
Õhk-vesi soojuspump on odava õhksoojuspumba ja kalli maasoojuspumba hübriid, millel on mitmeid nüansse: maksab pea sama palju kui maasoojuspump, aga kasutegur on väiksem. Segavaks võib osutuda ka müra, mis on suurem kui näiteks keskmisel ventilatsiooniagregaadil. See variant valitakse enamasti siis, kui maasoojuspumpa ei saa maalapi puudumisel panna, aga soojuspumpa ikkagi tahetakse.
Gaasiküte on väikeses ja keskmises majas täiesti arvestatav kütteliik, aga selle rajamine sõltub paljuski gaasitrassi olemasolust ja liitumise maksumusest. Gaasi hind on nafta hinnast alati natuke odavam, seega jääb see õliküttest veidi odavamaks.
Õlikütet Frank Õim ei soovita — selle rajamine on kallis ja toob majja üldjuhul spetsiifilise õlilõhna, ükskõik kui hästi süsteemi rajada.
Puidupelletisüsteem on keskkonnasõbralik põhineb taastuvenergial, üsna mugav (vaid aeg-ajalt tuleb lisada kütust ja viia välja tuhk), aga koosneb paljudest sõlmedest. Seega on võimalikke tõrkekohti soojuspumbast enam (näiteks kui uus partii pelleteid eelmisest erineb) ja sellega on vaja tegelda.
Hästiautomatiseeritud puidukatlast on pelletisüsteem ehituslikult kallim, kuid väiksema töökindlusega. Pelletimüük on Eestis hästi välja arenenud ja paljud pelletiküttel majade omanikud on kütteviisiga väga rahul. Võrreldes halupuuga tuleb kilovatt-tunni hind siiski pisut kõrgem, sest tegu on ikkagi töödeldud puiduga. Maasoojuspumbast on pelletisüsteem ehituslikult mõnevõrra odavam, kilovatt-tunni hinnalt aga tunduvalt kallim.
Päikesepaneelidega saab eramaja puhul täiendada kõiki küttesüsteeme, nende maksumus on umbes 40 000–50 000 kr ja märtsist septembrini annavad need täiesti arvestatavat efekti ka meie oludes.
Kombineeritud lahendused on viimastel aastatel saanud järjest menukamaks, variante on lisaks nimetatuile veelgi. Kombineerimine annab suurema sõltumatuse, saab valida kütteliikide, aga sõltuvalt vajadusest ka mugavama-ajamahukama kütmisviisi vahel.
Ahiküte
On palju neid, kelle arvates ahjusoojusest paremat ei ole. Viimase rahvaloenduse andmetel elas ahiküttega korteris või majas 30% Eesti inimestest. Üha sagedamini on ahi või kamin kombineeritud mõne küttesüsteemiga. Ahjud-kaminad võivad olla ka soodsad ehitada ja kasutada. Kõikvõimalike ahjude, kaminahjude ja küttekaminate valik on väga suur. Tõsi, ahjukütmine on tüütu, eriti kui neid on majas rohkem kui üks. Igal juhul sobib see kütteviis kombineerimiseks teiste kütteviisidega, ja seda kasutatakse endiselt ka põhiküttena ehedat kodusoojust hindavale mitte eriti suure eluruumiga perele.
Kombineeritult elekter-radiaatorikütte ja õhksoojuspumbaga köetakse külmal ajal päeviti ahju või kaminat, ka pliidi soemüüri, öösel ja kodust eemal oleku ajal hoiab toas sooja elektriküte. Seda võib nimetada ahikütte edasiarenduseks mugavussuunal.
Soojuse kWh ligikaudne hind, aastased küttekulud ja paigaldusmaksumus (koos sooja tarbeveega) erinevate kütteliikide puhul 2009. a sügisel.
| Andmed: Küttemaailm OÜ | Soojuse kWh ligikaudne hind | Soojusenergia (küte+soe vesi) ligikaudne maksumus 150m2 majas (tarbimine 30 000 kWh/aastas), kr/aastas | Paigaldusmaksumus |
| Elektriküte | 1,20 | 36 000 | 30 000 — 50 000 |
| Gaasiküte | 0,70 | 21 000 | 60 000 — 100 000 |
| Õliküte | 1,00 | 30 000 | 80 000 — 110 000 |
| Pelletiküte | 0,65 | 19 500 | 80 000 — 100 000 |
| Küttepuu katel | 0,40 | 12 000 | 50 000 — 80 000 |
| Maasoojuspump | 0,40 | 12 000 | 110 000 — 150 000 |
| Õhk-vesi soojuspump | 0,55 | 16 500 | 100 000 — 120 000 |
*Halupuudega katla asemel tavalist ahju küttes ei saa küll sooja vett, ent kulutused küttesüsteemile jäävad ka oluliselt väiksemaks: korraliku ahju võib saada vahemikus 30000–60000 kr, lisaks vajadusel korstna ja lõõride ehitus. Sooja tarbevee süsteemi on võimalik samuti ahjukütmisega ühendada.
- Elektrienergia hind võib erineda vastavalt elektrienergia tarbimispaketi valikule, vesikande ja akupaagiga elektrikütte puhul on kWh hind oluliselt madalam, kuna saab rakendada öist elektrienergiat akupaagi kütmiseks.
- Elektriküttesüsteemi paigaldusmaksumust võib enim mõjutada asjaolu, kas tegu on elektriradiaatorite või vesikande ja akupaagiga elektriküttesüsteemiga.
- Küttepuukatla puhul tasub kasutada mahukat akupaaki, mis vähendab kütmiste arvu nädalas paari korrani.
- Õhk-vesi soojuspumba puhul tuleb tähelepanu pöörata seadme sobivusele meie kliimaga, samuti tuleb arvestada keskmisest suurema seadme töömüra.
- Kõikidele nimetatud kütteliikidele saab lisada päikesepaneelidel sooja kraanivee süsteemi, mille maksumuseks on ca 50 000 krooni ja mis võimaldab märtsist septembrini saada sooja kraanivee peaaegu tasuta.
