Õieaeg algas

Esimesed suured aprillisoojad meelitasid aedades välja sibullillede kirkad kevadised õied. Ja nagu ikka jõudis see kauaoodatud hetk meile kätte pisut nagu ootamatult. Kas jõudsite sellel aastal oma püsilillepeenarede kevadpuhastusega õigeaegselt hakkama saada? Kui ei, siis pole selleks kaugeltki veel hilja, sest aprill on heitlike ilmade kuu ja temalt võib oodata veel nii mitutki talve. Mida siis teha, et lillekevad oleks püsivam ja kaunim?

Üldiselt vajavad püsililled väga vähe hooldamist, kuid päris ilma hoolitsuseta siiski ka läbi ei saa. Seda enam, et püsililled kasvavad samas kohas palju aastaid. Hooldustöödega tuleks alustada kohe kui lumi püsilillede kasvukohas on ära sulanud. Olenevalt sellest, kuhu te olete istutanud oma püsikud kasvama, oleneb suuresti ka igakevadine hooldus. Nii vajavad vabakujuliselt murusse kasvama pandud sibullilled varakevadeti vaid kerget mullapinna kobestamist ning

nõrka väetamist

.

Enamus murukamaras ennast hästi tundvatest sibul-lilledest (krookused, siniliiliad jm.) on pärit mäestikest ja steppidest, kus neil looduslikus kasvukohas tuleb läbi ajada vähesega. Tugevalt väetatud sibullilled venivad pikaks ja on nõrgad ega mõju üldsegi enam dekoratiivsetena. Murukamarale võiks raputada, kuni 2 cm paksuselt, täiendavalt kihi kohevat ja niiskust hoidvat mulda, millele lisatakse olenevalt mullalõimetisest erinevaid lisandeid.

Kui tegemist on talvist katmist vajavate püsikutega (näiteks hüatsindid), siis oleks esimeseks kevadtööks taimede vabastamine tavekattest. Alles pärast seda tuleks püsikut kergelt väetada ja see ka koheselt pealmisesse mullakihti kobestada. Kobestamiseks kasutage madalate hammastega käpakest ning kobestuse käigus eemaldage ka eelmisel sügisel peenrasse pugenud umbrohi.

Praegu oleks õige aeg uuendada või kasutusse võtta vabakujunduslike sibullillede kogumike ja murutaimede- või põõsaste juurte vahele paigaldatavaid piirdeid. Kui teil olid selleks siiani kasutuses tõrvapapiribad, siis tuleks need ettevaatlikult maa seest välja võtta ja soovitav oleks edaspidi kasutada kaasaegseid plastmassist murueraldusservi. Neid on väga mugav kasutada ja nad peavad ka ajale hoopis paremini vastu.

Selliste eraldusribade olemasolu vähendab oluliselt teie poolt lilledele kulutatavat hooldusaega ja mis on äärmiselt oluline - sibullilledele ja püsikutele on kindlalt piiratud alal võimalik hoopis paremini tagada neile vajalikke kasvutingimusi.

Kevadised sibullilled ei ole öiste külmade suhtes kuigi tundlikud ja üldiselt ei häiri neid ka värske lume alla sattumine. Seetõttu on teil võimalik juba praegu, aprilli keskel, täiendada oma püsikutekogu. Kevadlillede istutamine õitseajal on täiesti tavaline. Õitsemise ajal istutades saate te oma aeda väga kindlate värvide ja vormidega täiendada kartmata värvi- ja vormilahendustes eksida.

Õitsemisperioodil on sibullilled väga tundlikud niiskuse puudumise suhtes, sest vajavad õitsemiseks rohkesti vett. Kui põhjavee tase on sellel ajal liiga madal ja atmosfäärseid sademeid (vihm, lumi) napib, siis on kastmine neile eluliselt vajalik.

Pole vist kaunimat vaatepilti kui oskuslikult kevadlilledega kujundatud aed, mis on täisõites. See kutsub kohe iseenesest õisi endaga tuppa kaasa noppima. Aga siingi on sibullillede puhul omad kindlad reeglid, mida õite lõikamisel tuleks järgida.

Vaid vähestel püsililledel on äraõitsenud õisikud dekoratiivse väljanägemisega. Kui teie eesmärgiks ei ole seemneid koguda, siis oleks igati soovitav äraõitsenud õievarred eemaldada. Korralikul hooldamisel ja õige hoolitsusega pikendate te oluliselt oma aias kevadlillede õitsemist ning sellega vähendate oluliselt vahet, mis jääb erinevate püsikute õitsemiste vahele.

Aprill on oluline ettevalmistuskuu suviseks õitsemiseks. Nüüd on viimne hetk tuua daaliad (jorjenid) talvekorteritest välja ning istutada nad pottidesse. Samuti on aeg, kui olete tõeline aiapidamise huviline, külvata külvikastidesse üheaastaste lillede seemneid ning viimane aeg pista mulda tomatiseeme. Aprill on tõelise aednikukevade algus. Jõudu selleks!