Kaitse tüvesid!

Ere kevadpäike põhjustab suuri ööpäevaseid temperatuuri kõikumisi: -10C — +5C, mis annavad end eriti tugevasti tunda tumedal puukoorel. Praegu võib ikka ja jälle tekkida järske üleminekuid pikemale külma- või soojaperioodile, mis on puitunud tüvedele väga ohtlikud. Kahjulikult mõjutab märtsikuine külm ka pungasid, sest soojas arenema hakanuna muutuvad nad pakase kahjustuste vastu õrnaks.

Päikese käes võib tume tüvepind soojeneda kuni +20kraadini. Nii suurele temperatuurikoormusele ei pea koorerakud vastu ning tekivad külmalõhed, mis pakuvad edaspidi soodsaid sisenemisvõimalusi haigustekitajatele. Ergav kevadpäike ei ole meeltmööda ka okaspuudele, seda eriti tuule eest varjatud kohtades kasvavatele taimedele.

Kaitseks võiks appi võtta vanaemade tarkused ja puutüved valgeks võõbata või siis heleda paberi või riidega üle teipida. Tänapäevastest vahenditest võiks soovitada varjutuskangaste või varjulooride kasutamist. Häid tulemusi annab ka lihtsate varjutussirmide asetamine puude lõunapoolsele küljele.

Metsarahvale on paastukuu tõeliseks katsumuseks — suvel kogutud rasvavarud on otsakorral ja värske söögikraamini veel ligi paari kuu jagu kibedat aega. Nii tikuvadki jänesed ja pisinärilised aedadesse matti võtma.

Kaitseks võiks tüvede ümber keerata traatvõrgu tükke, spetsiaalsest plastmassist spiraalkaitsmeid ja -linte, aga sobib ka foolium, mis lisaks näriliste kaitsele peegeldab eemale eredat päikesevalgust. NB! Fooliumi ei tohi keerata vastu koore pinda, vahele tuleb jätta õhuvahe, muidu külmetab pakane tüve ikka ära. Pikkhammaste ja külmakahjustuste eest kaitsevad tüve suurepäraselt ka jämedad oksad, jõupaber, kotiriie jmt.

Metsloomade peletusvahend, seda nii kitsede, jäneste kui näriliste vastu, on PLANTSKYDD, mida aiapuude okstele ja tüvele pihustatakse ja mis oma „verelõhnaga“ soovimatud kärnerid pikaks ajaks aiast eemale hoiab.

Õige aeg puuvõrade lõikamiseks!

Selleks on paras aeg siis, kui suuremad öised pakased on mööda saanud. Tööks sobib nullilähedase temperatuuriga ilm. Siis pole taimekoed läbi külmunud ja oksad on elastsed, nende kahjustamine lõikamisel-saagimisel on märksa väiksem.

Miks märtsis? Raagus puudel paistavad kasvuvead, s.t. eemaldamist vajavad oksad paremini silma. Raagus puul on küll raske märgata kuivanud oksi, aga neid võib sama hästi ka lehisel ajal kõrvaldada. Et ulatuda võra ülemiste oksteni, läheb vaja kindlat jalgealust, s.t. lõigata on parem siis, kui lumi on veel tihke või siis on maa öisest külmast veel kahutanud. Ja lõpuks: märtsis pole aedniku töökoormus veel väga suur ja nii saab asjalikku tööd tehes keskpäevast kena ilma nautida.

Päevasest temperatuurist ja taime kasvukohast oleneb, millal mingil puuliigil mahlajooks algab. Nii mõnelgi käivitub see üsna varakult, näiteks pähklipuu, sarapuu, kask, vaher jne. Selliseid liike on soovitav lõigata hoopis suvel.

Linnukodud korda!

Just praegu on tagumine aeg leida oma aias kohad lindude pesakastidele. Kui endal nende valmistamiseks oskusi või võimalusi napib, siis tasub läbi astuda suurematest aianduspoodidest. Seal on neid päris korralik valik.

Lindude aeda meelitamine tasub end kevadsuvel kuhjaga ära, sest linnud on parimaks biotõrjeks kahjurite vastu ning lisaks pakuvad nad nii silma- kui kõrvarõõmu. Ärge ainult albiks minge. Pesapaiku jätkub keskmises aias vaid 1-2 linnupaarile, muidu jäävad nende pojad lihtsalt nälga.

Pesakast peab olema naturaalne, s.t. ei värvitud ega muud moodi ilustatud, ning mis eriti oluline — puhastatav (katus peab olema eemaldatav). Kui teil juba pesakastid aias olemas on, siis just praegu on viimane aeg kastid üle vaadata, puhastada ja vajadusel teha pisike remont.

Ka hekid ja ilupõõsad tuleks heaperemeheliku silmaga üle vaadata. Need võiks lõigates just nii tihedaks jätta, et sulelistel seal kevadel pesaehitamine ohutu oleks. Sama kehtib ka siilidele ja kärnkonnadele „turvakodude“ võimaldamisel. On neilgi kindel koht siin päikese all ja on nemadki oma ala meistrid kahjurite — teod, nälkjad jmt — hävitamisel.

Kohenda üleskerkinud taimed tagasi!

Oksaprahti kokku korjates vaadake üle ka püsikute seisukord. Maapinna sulades kerkivad nõrgemalt juurdunud taimed sageli mitme sentimeetri jagu maapinnast välja. Seda kutsutakse külmakerkeks. Mida rohkem maapind talve jooksul kord sulab, kord külmub, seda suurema ulatusega taimede juured kevadeks paljastuvad. Seega on just praegu — lumekadumise ajal — paras hetk nende juured tagasi mulda vajutada või siis lihtsalt mulda või turvast peale kuhjata.

Istikumajandus käima!

Minu majapidamises on naistepäeval peale emotsionaalse tähenduse veel üks kindel tähendus. Nimelt panen ma siis alati esimesed seemned mulda, s.t. naistepäevast hakkan ma potipõllumeheks. On aeg seemnepakid üle vaadata ja algab aknalaual ettekasvatatavate istikute külviaeg. Samuti võib selliselt perele vitamiinirikast „rohelist“ kasvatada jne.

Seemnepakkidel on tavaliselt kirjas, millal midagi külvata.

Aiapoodides on istikukassettide valik üsna suur. Alguses tuleks seemned külvata väiksema mahuga pottidesse ning hiljem, vastavalt juurestiku kasvule, istikud pikeerida ja suurematesse kasvunõudesse ümber istutada.

Kui kevad venib pikale ja välja istutamise aeg öökülmade tõttu pikalt edasi lükkub, siis tuleb mõnikord istikud veelkord pikeerides suuremasse nõusse ümber istutada.

NB! Varustage oma külvikastid-potid kindlasti lipikutega, siis teate, kuhu ja mida olete kasvama pannud.

Kui seemned on üles tõusnud, siis vajavad tõusmed esialgu kindlasti lisavalgustust. Selleks võib kasutada nii tavalisi kui spetsiaalseid valgusteid.

Edukat kevadtööde algust!