Puit interjööris

Tänapäeva tehnoloogilises maailmas on sisekujunduses ühe enam hakatud tähtsustama naturaalseid materjale - nende keskkonnasõbralikkust, loomulikku ja samas elegantset välimust ning vastupidavust. Üks hinnatuim ja läbi aegade kasutuses olnud materjal on puit.

Pea kõikide interjööri osade ja sisutuselementide juures on puit kasutatav - rääkimata puitmajadest - puidust võivad olla nii ruumi põrandad, seinad kui laed, aknaraamid, uksed, mööbel, kardinad ning isegi kraanikausid. Erineva töötluse ja viimistlusega puit loob ruumis õdusa meeleolu, jutustab traditsioonidest ja kestvusest. Puitu kasutatakse edukalt erineva stiilsusega ruumides - tuleb vaid valida õige töötlusega puit ja järgida sisustuselementide vormilist külge. Puit on ajatu materjal.

Fakt, et puidust saab luua praktiliselt kõike, võib tekitada küsimuse - kui palju puitelemente ruumis kasutada, et ruumi mitte üle koormata. Vastus peitub eelkõige hoones ja ruumis endas, selle funktsioonides ja stiilis, samuti mängivad rolli inimeste endi eelistused. Hästi sobib puit nii sauna kui kantristiilis suvilasse või maakodusse - naturaalsed materjalid ja maalähedus aitavad eriti hästi lõõgastuda.

Prantsuse maakodustiilis ruumides võib kasutada pleekinud või ühekordse heleda peitsiga puitu. Vanalinna väärikaid puidust aampalke, tahvellagesid ja ajaloolise hõnguga puitpõrandaid igatsevad taga paljud - rääkimata massiivsest väärispuidust antiikmööblist. Modernsemas ruumis võiks piirduda mõne puidust elemendiga, lisamaks soojust ja hubasust. Metalli, puidu ja mattklaasi kombinatsioonid näiteks mööblidisainis on hetkel vägagi hinnatud.

Puidust sisustuselemente on tänapäeval palju, mõned neist ka nö varjatud kujul. Võtame näiteks vaibad, mis on kootud pabernöörist - nendegi toormaterjaliks on algselt olnud puit. Peenikese, aga tugeva nööri kokkukudumisel saadakse peened mustrid ja koepinnad, naturaalsetes toonides või mitmevärvilised. Pabervaibad on tegelikult kodustes tingimustes ka hästi vastupidavad, kuigi inimese teadvuses seondub paber ilmselt millegi õrna, rebeneva ja kiirelt kaduvaga.

Tänapäeval leiab tapeete, millede pind on kaetud puidust saadud õhukese kiumassiga, tapeedi pinnale kinnitatakse loodusest saadud samblikke, lehti ja kõrsi. Sellise tapeedi põhi on reeglina paberist, millele pealiskiht kantakse - käsitööna sündiv seinakate on küll kallis, kuid see-eest täiesti allergiavaba ja originaalne. Lisaks ei pea sellise tapeediga katma kõiki seinu - piisab näiteks ühe seina rõhutamisest ruumis.

Puidust kardinad on ehk tarbijale kõige tuttavamad, kuid ka siin leiab alati uudseid ja huvitavaid lahendusi. Kõige uuem materjal puidust kardinate vallas on peenikestest puitliistudest kokku kootud materjal, millest valmistatakse ruloosid, roomakardinaid, paneelkardinaid ja püstlamellkardinaid. Roomakardinad moodustavad ülestõmbamisel volte ning jätavad pisut rangema ja selgema joonega lõpptulemuse. Puitruloode allserva moodustub kardinamaterjalist rull ning ka tõmbenöörid on nähtaval.

Eriti sobilikud on puitrulood rõdudele, verandadele ning sundimatu meeleoluga ruumidesse. Nende kardinate populaarsus põhineb materjali naturaalsusel, intrigeerival tekstuuril ja sensuaalsel välimusel. Sobivad paljude eri stiili ja otstarbega ruumidesse, osad materjalid on kasutatavad ka välitingimustes. Materjalide hulgast leiab nii naturaalsetes puidutoonides kui rõõmsates toonides värvitud materjale ning erinevaid struktuure. Enamusi materjalidest saab elavdada rõõmsavärviliste kantidega.

Puitribakardinad on klassikaline lahendus, oma selgete joontega sobivad need väga paljudesse ruumidesse. Neis ühenduvad funktsionaalsus, naturaalse puidu ajatu ilu ja stiil. Puitribakardinate materjal võib olla valmistatud erinevatest naturaalse puidu liikidest - tavaliselt tamm, kirss, pöök, kask või pärn - või siis kasutatakse ühte puuliiki, mida peitsitakse kas erivärviliseks või meenutamaks erinevaid puiduliike.

Viimasel juhul on üheks eelistatumaks materjaliks pärnapuu, tänu oma kergele kaalule, mis teeb suuremate mõõtudega kardinate käsitsemise lihtsamaks. Ribade laiused on tavaliselt 25, 35 ja 50 mm - siin tuleks arvestada seda, et laiematest (ja tumedamates toonides) ribadest koostatud puitribakardinad pääsevad paremini mõjule avaramates ruumides ja suuremate akende ees. Puitribakardinatele annab väga palju juurde puuvill-lintide kasutamine, mis võivad harmoneeruda näiteks ruumis kasutatud sisustustekstiilidega.

Lisaks akendele on ruumil kindlasti ka uksed - olgu nad siis vaheuksed või kapi/garderoobiuksed. Siin pööraks tähelepanu voldik- ja liuguste kasutamise võimalustele, antud kontekstis siis ikka puitviimistlusega. Praktilised ja toimivad voldikuksed on heaks alternatiiviks tavapärastele vaheustele, sest võimaldavad suurendada ruumi aktiivselt kasutatavat pinda võrreldes tavalise uksega ligi ruutmeetri võrra. Voldikuksi võib kasutada toaustena, vaheustena, garderoobi või panipaiga ustena.

Naturaalsest täispuitvineerist kattega voldikuste materjalid hõlmavad endas nii mõnegi puuliigi - esindatud on tamm, mänd, pöök, kask, mahagon, tiik, pähkel, saar jne. Ühes ruumis võib seega omavahel kombineerida näiteks tammepuust ribakardinad ja samast puiduliigist voldikuksed. Või lähtuda hoopis tammeparketist.

Liuguste puhul on kasutatavaim viimistlusmaterjal melamiinkattega puitlaastplaat, mille pind vaid imiteerib erinevaid puiduliike. Seega läbinisti naturaalsest materjalist nende puhul rääkida ei saa, küll aga saavutatakse sellisegi materjali abil puiduefekt. See ei tähenda, et täispuidust spooniga liuguksi ei eksisteeriks - leidub ka selliseid, tõsi kõrgemast hinnaklassist. Leiab ka eelpoolnimetatud naturaalse puitliistmaterjalist kattega liuguksi, mis puitruloode või puitroomakardinatega ideaalselt kokku sobivad. Sellised variandid on leidlikumate sisustajate hulgas päris populaarsed.

Nimetatud puitliistmaterjalile on tihti samas ruumis leitud lisaks aknakatetele ja liugustele teisigi kasutusvõimalusi - näiteks linikute või seinapaneelide näol. Lõpetuseks võib öelda, et selline üldtuntud ja tunnustatud materjal nagu seda puit on, annab lõputult inspiratsiooni ja kombineerimisvõimalusi.