Rabarber ehk ladinakeeli Rheum rhaponticum on üks maailma hapumaid taimi, mida on tuntud juba mitu head sajandit. Moosi, kisselli ja pirukaid on temast tehtud aga alles viimased paarsada aastat.

Nime sai taim kuulsa kaubatee järgi. Sest Uraalis kasvanud toona raivtaimena kuulsust kogunud taime toimetati Vahemeremaadesse piki Volga jõge. Volga oli sel ajal tuntud barbarite peateena (Rha Barbaru).

Pane patta või kasvata iluks

Praeguseks on taimest saanud meie aedades vohav köögivili. Mõnel pool kasvatatakse teda ainult ilu pärast. Sagedamini kasvatatakse Eestis harilikku rabarberit ja kurdlehist, harvemini kämmalrabarberit. Liigid võivad anda ka hübriide. Rabarber kuulub tatraliste sugukonda ja on mitmeaastane ning õitseb mais-juunis. Et suuremat saaki saada, murtakse lehevarred varakult ära.

Rabarber sisaldab rikkalikult K-vitamiini, kaltsiumi ja kaaliumit, mis on kasulikud luudele, lihastele ja närvisüsteemile. Tugevale maitsele vaatamata sisaldab taim kuni 93% vett. Samuti leidub taimes rohkelt kiudaineid ja C-vitamiini. Rabarber alandab kolesteroolitaset ning läbi aegade on taime kasutatud ka loodusliku kõhulahtistina.

Meelespea:
  • Kasuta alati vaid värskeid, tugevaid ja mahlaseid varsi. Parima maitsega on noored võrsed.
  • Lehti tohib kasutada ainult kaunistusena, sest need on mürgised.
  • Puhastades lõika võrse mõlemast otsast jupike maha ja koori võrse;
  • Paku kisselli, moosi või kooki koos mingi piimatootega;
  • Säilita taime varsi 2-5 kraadi juures augustatud kilekotis.
Hapuka, pisut puuvilja meenutava maitse tõttu peetakse rabarberit sageli puuviljaks. Tegelikult on see aga üks esimesi köögivilju kevadel, mis kasvab aprillist juunini.

Rabarber sobib hästi igapäevaseks toiduks, näiteks jogurtisse või kohupiimaga. Piimas sisalduv kaltsium neutraliseerib rabarberi tugevad happed ja muudab need kergesti seeditavaks. Kuid rabarberit võib nautida ka kuumalt või koos teiste köögiviljade või vürtsika puuviljakastmega. See kõik sobib suurepäraselt nii liha, kala kui ka kartuliga. Proovi seda maitsestada punase pipra, ingveri või praetud sibulaga.

Langeta kaalu

Rabarberidieedist on esimesed märkmeid juba Vana-Hiina meditsiiniraamatus Huangdi Neijing. Lääne-Euroopa vaimustus kaalulangetajast (uuesti?) mõni aasta tagasi, mil tutvustati seda nii televisioonis kui ka suuremates ajakirjades. Briti kaalujälgijate ajakirja andmeil on dieediga võimalik kaotada kuni 4 kilogrammi kuus. On leitud, et dieet suurendab toiduainetes sisalduvat raua hulka, mis pidurdab rasvade ladestumist. Samuti jätkatakse uuringuid, kas rabarberidieet aitab tõepoolest vältida ka rasvumist, nagu senistest tulemustest selgunud on.

Ja lõpuks dieedist, mis iseenesest on lihtne: süüa tuleb kolm korda päevas, neist kaks esimest koosnevad kohustuslikust rabarberi-toidukorrast ning kolmas on tavaline õhtusöök. Rabarber olgu keedetud ning süüa tuleb koos piimaga või mõne piimatootega.
Kuulsaimad rabarberidieeditajad on Keira Knightley, Geri Halliwell ja Lily Allen.

Vihje: pista toorelt purki!

Rabarberit saab ka säilitada, näiteks sügavkülmikus. Üks kaval viis rabarberit säilitada on kasutada juba suhkrustunud mett: vala puhastatud-tükeldatud rabarber lihtsalt meepurki ja oota paar päeva. Siis võid seguga maitsestada oma hommikusööki või õhtust teed. Kui julged, pista lihtsalt üks suurem lusikatäis suhu.