Rabarberihooaeg ei ole enam kaugel! Kuidas olla kindel, et sinu aias kasvavad kõige mahlakamad rabarberitaimed?
Esimese rabarberimaiuse saab näpistada tavaliselt emadepäevaks. Oleneb muidugi aastast. Nutikas aednik paneb aga rabarberipõõsale peale katte, et too jahedatest öödest ei heituks ning kiiremini kasvama hakkaks. Nii võib juba paar nädalat varem krõmpse varsi murda.
Just nimelt murda, sest rabarberivarsi ei lõigata, vaid need murtakse koos „kannaga”, keerates need kergelt taime küljest lahti. See kahjustab taime kõige vähem. Nii jääb vähem võimalusi, et mädanik taime ründama pääseb. Alati jäetakse põõsale alles vähemalt kaks-kolm lehevart, et taimel oleks jõudu taastuda. Suve keskel rabarberit enam eriti ei tarvitata, sest vanemad varred muutuvad puiseks ning neis suureneb oblikhappesisaldus. Ent kui vanad varred välja murda, tekib uusi pidevalt juurde ja kui isu on, võib neid jätkuvalt toiduks tarvitada.
Punased ja rohelised varred
Sordiehtsaid rabarbereid liigub meil vähe, kuid aedades võib siiski näha nii punaseid kui rohelisi ning ka erineva jämedusega vartega rabarberitaimi. Varieeruvad taimede lehevarte jämedus ja värv, aga ka õite moodustamise innukus.
Enamasti jagatakse puhmaid käest kätte: naabrilt naabrile, tuttavalt tuttavale. Seega tuleks lihtsalt leida endale meelepärane variant ja kaubelda kaasa osake puhmast, sest taime on kõige lihtsam paljundada jagamise teel. Kindlasti tasub proovida erinevaid taimi, sest ka maitse ja hapete sisaldus võib olla erinev.
Mahlakus tuleb õige hooldusega
Rabarberi rikkaliku ja mahlaka saagi tagavad hea muld ja õige hooldus. Rabarber tahab parajalt niisket ja rammusat pinnast. Liigne niiskus ega kuivus talle ei sobi. Heas kasvukohas võib taim mitukümmend aastat edukalt kasvada. Kui aga põõsas muutub seest tühjaks ja kipub liialt õievarsi kasvatama, on õigem labidas kevadel sügavalt maasse lüüa ning vana taim uuendada.
Selleks kaeva tugevad juurikad välja ning jaga osadeks. Eemalda vanad, pehkinud osad ja istuta mõne uue pungaga tükid värskesse mulda. Vähem õievarsi ajavad nooremad, väljaspool asuvad juureosad, rohkem aga vanemad, puhma keskosas kasvanud pungad.
Istutamisel arvesta, et kasvav taim tahab palju ruumi, varu selleks 60 x 60 cm suurune rammusa mullaga istutusauk. Korralik kastmine, hea kompostmuld ja pisut varuväetist annavad noortele taimedele hea stardi. Orgaanilist väetist võikski taimele anda üle aasta, sest see parandab pinnast ja annab toekat saaki kasvatavale taimele vajalikke toitaineid.
Asjatundjad soovitavad sügisese või kevadel hilisema istutuse puhul lehed kuni 7 cm peale tagasi lõigata, siis juurduvad taimed paremini. Esimesel aastal ei tasu varsi murda, taim vajab juurdumiseks ja kasvama hakkamiseks jõudu.
Seemnetest rabarberi kasvatamine võtab mõne aasta rohkem aega kui taime jagades, aga kui eesmärgiks on unistuste sort, siis ei loe aastad midagi ja kannatlikkus tasub end ära.
Suurt hooldust ei vaja
Üldist hooldust rabarber õieti ei vajagi. Suvel võiks ära tõmmata kolletunud lehed. Sügisel jäetakse lehed alles niikauaks, kuni külm on üle käinud ja taim end puhkama seab. Varakult tuleks ära murda õievarred, kuna need kurnavad taime asjatult.
Noor taim tuleb hoida umbrohust puhas, ent vanem hoiab end enamasti ise üsna umbrohuvabana. Vaid väga jõulised juurumbrohud suudavad rabarberi laia lehestiku ja võimsa juurestiku vahel hakkama saada. Samas armastavad jaheniisket puhmaalust ja lamandunud lehtede aluseid pelgupaigana teod ja nälkjad.
Meil kasvavad rabarberid on üldiselt külmakindlad. Kerge kompostikihi võib taimele talveks peale visata, aga enamasti talvituvad nad täiesti edukalt ka ilma selleta.
Loe edasi portaalist kodus.ee.
