Ravimtaimed, mida praegu koguda

 (8)
üheksavägine
Üheksavägine

Arvatakse, et tõbedest lahtisaamiseks kasutatakse taimede abi juba üle 5000 aasta. Kaasajal tarvitatavatest ravimites sisalduvad umbes 40% erinevaid taimse päritoluga toimeaineid ja üha enam võetakse neid kasutusse ka juurde. Meie aina keemilisemaks muutuvas keskkonnas kogub taimeravi järjest suuremat populaarsust. Aga ka siis, kui tervisel midagi häda pole, on taimetee mõnusaks õhtutäiteks ja seltskondlikuks jutupikendajaks.

Kui palju kasu või hoopis kahju ravimtaimede tarvitamisest saame, määratakse teematerjali õigeaegse ja oskusliku kogumise-kuivatamisega, sest sellest sõltub, kui palju toimeaineid kogutud droog sisaldab. Ning lõpuks on oluline ka joogi enda valmistamine.

Millist taimeosa kogutakse, selle määrab ära temas sisalduva toimeaine kogus, sest toimeained kogunevad taimede erinevates osades erinevas koguses. Väga paljud looduslikest toimeainetest, s.t. ka neid sisaldavad taimed, on mürgised. Piir mürgise ja kasuliku vahel ei ole selgelt määratletav. Enamasti põhjustavad mürgistuse või tõsise tervisehäire väga suured kogused.

Karukold

Peale selle kahjustavad meie tervist või võivad isegi mürgistuse esile kutsuda saastunud (raskemetallid, tööstusjäätmed, väetised, taimekaitsevahendid jmt.), valesti kuivatatud ja/või säilitatud taimed. Samuti on olemas taimseid toimeaineid, mis põhjustavad tarvitamisel mõne teise haiguse ägenemist (vt tabel allpool: Tuntumate ravimtaimede kasutamine). Osad ravimtaimed võivad mõnedel inimestel põhjustada allergiat.

Seepärast tuleks hoolikalt jälgida kõiki ravimtaimede kogumise, kuivatamise ja kasutamise reegleid. Siit leiate mõned üldised teadmised ja põhimõtted:
1) mida ravimtaimede kogumisel silmas pidada
2) millal ja milliseid ravimtaimi koguda.
2) mida ravimtaimede tarvitamisel silmas pidada.

Kalmus

Raudsed kogumisreeglid

  • koguda tohib vaid neid taimi, mida kindlalt tunnete.
  • koguda tohib vaid seal, kus taimi leidub massiliselt.
  • mitte rööveldada — taimedest võtke vaid droogiks kogutav osa ja sedagi mitte kõigilt taimedelt. Puutumatuks peavad jääma vähemalt ¼ kasvukoha elanikest.
  • riknenud ja/või närtsinud taimi mitte koguda.
  • linnades ja asulates ja magistraalteede (k.a. raudteed, lennujaamad) läheduses kasvavaid taimi mitte koguda. Nad on saastunud. Tallinna-suuruse linna puhul oleks sobilik kogumiskaugus ca 30 km alates.
  • mida lähemal oma alalisele elupaigale saate ravimtaimi koguda, seda mõjusam nende toime teile on.
  • koguda taimed õhku läbilaskvasse kotti (näiteks hõredamast riidest).
  • korraga koguda vaid koguses, mille suudate kohe nõuetekohaselt kuivatada.

    Nõmm-liivatee

    KEELATUD ON KUIVATAMINE PÄIKESEPAISTEL.

  • kuivatatakse tolmuvabas varjualuses hea tuuletõmbusega kohas asetatuna õhukese kihina (k.a. väikesed vihud).
  • marju: mustsõstrad, mustikad jt., võib mõne tunni jooksul, enne kuivatisse panekut, õhukeses kihis närvutada päikese käes.
  • jälgige, et kuivatustemperatuur ei tõuseks üle 40-50 C.
  • lihakaid osi: juurikad, paksemad varred ja viljad, võib kuivatada kunstlikult praeahjus, jahtuval pliidiraual, viljakuivatis jmt. Siin jälgige, et temperatuur ei tõuseks üle 50-60 C.
    Kanarbik

    Milliseid taimeosi, kuidas ja millal kogutakse

  • õied kogutakse kuiva ilmaga hommikul kohe pärast kaste kuivamist. Suurim on toimeainete sisaldus õitsemise alguses, vananevates õites langeb see oluliselt. Korjatakse kas õied üksikuna või kogu õisik korraga. Mõnikord ka vaid üksikuid õieosi, näiteks kroonlehti.
  • ürt (e. kogu taime maapealne osa) kogutakse kuiva ilmaga tavaliselt õitsemise ajal. Olenevalt taimest lõigatakse ära kas kogu maapealne — või siis vaid õitega ladvaosa, seda umbes 15-30 cm ulatuses. Kui osa taimest on puitunud ja lehitu, siis reeglina seda osa ei koguta.
  • vilju — seemned ja marjad kogutakse veidi enne lõplikku valmimist, st. mitte üleküpsenud marju ja kindlasti kuiva ilmaga.
  • maa-alused osad — juured, juurikad, mugulad jmt. korjatakse reeglina sügisel pärast kasvuperioodi lõppu, välja arvatud mõned erandid. Abivahendina kasutatakse rennikujulist labidat. Muld eemaldatakse juurtelt ning surutakse kasvuauku tagasi, juured aga pestakse jaheda veega kergelt hõõrutades puhtaks.
    Huulhein

    Säilitusreeglid

  • säilitada õhku läbilaskvates paberkottides, klaasnõudes või pappkastides.
  • hoiunõu varustada sildiga, kus on kirjas: taime nimi, kogumiskoht ja kogumisaeg.
  • Säilitada võib koort: 3 — 4 aastat; õisi: 2 — 3 aastat; lehti: 2 aastat; vilju: 2 aastat; ürti: 2 — 4 aastat.
  • üle maksimumaja seisnud droog tuleb kohe ära visata.

    Aasta teise poole ravimtaimede KOGUMISKALENDER

  •  Droog (raviks kogutav taimne materjal)augustseptemberoktoober
         
     Ürdid:   
     Angervaksa ürt+  
     Hanijala ürt++ 
    XHiirekõrva ürt++ 
    XHuulheina ürt+  
    XIslandi käokõrv++ 
    XKanarbik++ 
     Mõru kirburohi++ 
     Ungrukold+++
     Kõrge kukekannus+  
    XNõmm-liivatee+  
     Kollane mesikas+  
    XLiht-naistepuna+  
     Põldosi++ 
     Ussikeel++ 
     Sookail + 
    XRaudrohi+  
         
     Lehed:   
     Väikene igihali+++
     Koerapöörirohi+  
     Harilik kukerpuu+  
    XKõrvenõges++ 
    XLeesikas+++
    XPiparmünt++ 
     Päevalill+  
     Aedsalvei + 
    XTeeleht+  
     Sõrmkübar++ 
         
     Õied ja õisikud:   
     Humal (käbid)+  
     Valge iminõges++ 
    XKummel++ 
     Päevalill+  
     Valge ristik++ 
     Rukkilill+  
    XSaialill++ 
    XÜheksavägine (vägihein)++ 
         
     Marjad ja viljad:   
    XMust aroonia+  
     Astelpaju ++
    XJõhvikas ++
    XKadakas+++
    XKibuvits ++
     Lepa käbid ++
        (võib ka talvel)
     Mustikas+  
    XPihlakas ++
    XMustsõstar+  
     Toomingas++ 
     Vaarikas+  
         
     Seemned ja eosed:   
     Karukold++ 
    XKõrvits ++
    XKöömen+  
     Lina+  
     Päevalill ++
         
     Maa-alused osad:   
     Kalmus ++
     Haisev jooksjarohi ++
     Harilik kukerpuu ++
    XKüüslauk++ 
     Tedremaran+++
     Hobuoblikas ++
     Orashein ++
    XPalderjan ++
     Seebilill+  
     Vahulill++ 
     Vesikupp+++
     Võilill+++

    Järgneb…

    Palderjan
    Hanijalg