Rõduaed: Tarbeaed terrassil
Otsida tuleks eelkõige väikeseviljalisi ja nn. varaseid sorte. Miks? Eks ikka selleks, et välitingimustest oluliselt kitsamates tingimustes ja enamasti ka halvemates valgustingimustes saagikoristuseni jõuaksime. Seetõttu soovitakski kastidesse-pottidesse kasvama panna näiteks põõsastilli, basiilikat, peterselli, iisopit, rosmariini. Heas mullas ja hästi hooldatuna kasvavad need mõnusad maitsetaimed kiiresti ja elustavad varakevadist aknalauda ja hiljem rõduserva oma söödava rohelusega.
Kui juba rõdupõllundusega tegeleda, siis tasuks mõelda ka aiakujundusele. Seega tasuks, lisaks tavalistele sortidele, kasvama panna ka punast lehtkapsast või -salatit.
NB: ainult väga heades valgustingimustes värvuvad nende sortide lehed punaseks, s.t. nad mõjuvad kaunilt vaid lõunapoolsetel külgedel. Samuti näevad väga efektsed välja käharalehelised salatitaimed, mida võiks võredele-piiretele kinnitades täiendada mõnede eredavärviliste rippuvate lilledega. Näiteks mungalilled e. kressid, pealegi on kressileht võileiva vahele asetatuna tõeline vitamiinipomm jne.
Edukalt saab kasvatada rõdukastis madalakasvulist hernest, kuid isiklikult eelistan suhkruhernestele siiski lillhernest.
Klassikalisteks potitaimedeks on kõikvõimalikud sibulad ja laugud. Nad annavad seemnest kasvatatavatest taimedest tunduvalt kiiremini rohelist, seda ka tarvitamiseks, ja ühtlasi saab neid õitsema lastes nautida lilledena. Nende kasvatamisega saab alustada aknalaual ning ilmade soojenedes hiljem edukalt rõdul edasi kasvatada.
Väga kauni “potilille” saame nn. rõdutomatist, mida võiks kasvatada ka lausa üksiktaimena. Tema lopsakas, keskmiselt 40-50 cm kõrgune võra, kujundub praktiliselt ilma meiepoolse vaevata. Kääbus- või rõdutomati erekollased õied ja hiljem 1-2 cm läbimõõduga rohkearvulised viljad muudavad ta omaette vaatamisväärseks.
Valminud viljad on hea magusa maitsega, kuigi koor on tavalisest nahkjam! Ka pole muret suures taimede ettekasvatamishasardis üleliia kasvanud tomatitaimedega, sest kasvuhoonesse istutatult kasvavad rõdutomatitest täiesti korralikult saaki andvad keskmise kasvu- ja viljasuurusega taimed. Tuleb vaid leida hea tuttav, kelle hoolde lapsukeste edasine elu usaldada.
Mulle endale meeldivad väga paprika e. maguspipra taimed. Oma mürkroheliste ja lopsakate lehtedega näevad nad väga head välja. Kui soovite saada taimedelt küpseid vilju, siis on praegu viimane aeg seeme mulda pista.
NB! sarnaselt tomatitele vajab ka paprika väga palju valgust. Seega kui rõdu ei ole suunatud otse lõunasse, siis vajaksid nad lisavalgustust. Sama kehtib ka kulinaaride lemmiku, tšillipipra, kohta.
Olen proovinud kasvatada ka kurke ja seda väga edukalt. Katsetanud olen aknalaual katmikala- ja rõdul avamaakurkide kasvatamist. Tulemus on täitsa hea ja avamaakurgi esimesed viljad valmisid rõdul oluliselt varem kui peenral. Tõsi, vilju oli vähem ja taime aktiivne eluiga oluliselt lühem. Aga huvitav oli ikka! Eriti lastele, kes said “mesilasi” mängida ja sellega koos vastuse ka ühele väga delikaatsele küsimusele.
Katsetada tasub juurviljade kasvatamisega. Selleks sobivad hästi madalajuurelised sordid: rõdukastis tunnevad ennast suhteliselt hästi ümmarguse juurega porgandid ja redised. Porgandite kasvupinnasesse tuleks lisada liiva, mis muudab musta mulla õhurikkamaks.
Täiesti reaalne on maasikakasvatus rõdul. Selleks sobivad näiteks kuumaasikad. Kui praegu seemned mulda panna, siis jõuame me sellel aastal ka vähemalt ühte saaki nautida, aga kindlasti jätkub neist lisaks suumagusale õie- ja värviilu läbi kogu suve teise poole. Viimastel aastatel on hakatud propageerima rippmaasikate kasvatamist, mis peale selle, et nad sobivad väga hästi väikesemõõtmeliste aedade kujundusse, näevad veel ka äärmiselt dekoratiivsed välja ja seda ka rõdudel. Valguslembelised maasikaid saab kasvatada kahjuks üksnes lõunapoolsetel rõdudel.
Ja muidugi lilled. Sisuliselt sobivad kastides-pottides kasvatamiseks kõik üheaastased lilled. Paar väikest näpunäidet aga siiski. Kui taimed jäävadki kasti või potti kasvama, siis valige lühikese kasvuperioodiga (pakil on kirjas, kui pika aja möödudes algab õitsemine) ja madalakasvulisemad sordid. Sellisel juhul jõuate kindlasti ära oodata õitsemisaja.
Olen tähele pannud, et eriti sügisel õitsevate lillede (näiteks astrite) puhul, on päris kasulik külvata neid varem kui soovitus pakil ütleb. Nii olen saavutanud tunduvalt pikema õitsemise. Nende osav kombineerimine erksa supirohelise ja aedviljade haljusega annab uskumatult kauni ja isuäratavalt lõhnava lõpptulemuse. Kui teil on hell süda ja te ei raatsi ülearuseid taimi ära visata, siis rääkige oma tuttavate aiapidajatega. Taimede ostmine on kevadeti küllaltki kulukas lugu ja äkki saate nii neile sellega kingituse teha.
NB: kui rõdu asub elava liiklusega tänava pool, siis saate kõike kasvatada üksnes silmailuks, toiduks on saadused kõlbmatud.
Näpunäiteid näpukate vältimiseks:
1. Kui teie huvi piirdubki vaid rõduaiandusega, siis küsige poest seemnelinte. See on aja ja seemnekulu kokkuhoid (seemnete idanevus säilib 1-2 aastat).
2. Kuna kõigi aiataimede seemnelinte poodidest saada ei ole, siis oleks hea koopereeruda samahuvilistega.
3. Väga peene seemnega taimede puhul võiks külvamiseks neid segada liivaga. Nii ei tule ettekülv liiga tihe.
4. Soovitav on valida madalamakasvulisi, varasemaid ja väikeseviljalisi sorte.
Isiklikud tähelepanekud
Taimede ettekasvatamisel, mis vajavad hiljem kasvukohta ümberistutamist nagu enamus lilli, tomatid, paprikad, maasikad, kasutan isiklikult külvikastide asemel tavalisi lillepotte. Need pesen ma igal korral kuuma veega ja harjaga nühkides korralikult ära ning lasen paar tundi helelillas kaaliumpermanganaadi lahuses seista. Samahästi võib potte pärast pesemist ka paarisaja kraadises ahjus kuumutada.
Seejärel toon juba eelnevalt poest muretsetud turbamulla tuppa sooja. Tavaliselt toon koti õhtul tuppa ning hommikuks ongi ta korralikult läbi soojenenud. Õhtul lasen kraanist kastmisnõudesse vee valmis.
Alles järgmisel päeval täidan potid mullaga ja külvan seemned ja kastan toasooja ja „laagerdunud“ veega.
Väike meelespea:
• Varustage oma külvipotid kindlasti nimesiltidega, sest muidu võite kergesti unustada, millega oli tegemist.
• Osa seemneid idaneb väga pikka aega. Seega varuge kannatust mitte tundideks, vaid nädalateks.
• Kastma peate ka veel idanevaid seemneid. Ärge neid ära uputage, sest seeme vajab elule tärkamiseks peale vee ka õhku.
• Jälgige seemnepaki juhiseid idanemistemperatuuri suhtes. Täpselt te seda järgida ei suuda, kuid üldjoontes küll. Oluline on hoiduda suurtest kõikumistest ja äärmuslikest seisudest.
• Paljude taimede arengule mõjub hästi ümberistutamisel pikeerimine, s.o. 1/3 ulatuses peajuure kärpimine. Mina teen seda külvipottidest kastidesse istutamise käigus.
• Kasvukastides kasutan mullasegusid, mitte enam puhast kasvuturvast. Ka selles osas saab häid juhiseid (osadelt) seemnepakkidelt.
• Kasvukastide põhja tuleb kindlasti drenaažida, sest see aitab vältida liigniiskuse kogunemist.
• Toas saate oluliselt parema tervisega taimed, kui kasutate lisavalgustust. Isegi tavalistest lampidest piisab. Jälgige, et valgus jaotuks võimalikult ühtlaselt. Nii väldite taimede väljavenimist. Aknalaual oleks hea taimi aegajalt pöörata.
• Väetamiseks kasutage vedelväetist, mida tuleb kastmisel lahjendada. Väetada soovitatakse iga kümne päeva tagant. Väga hästi tunnevad taimed ennast pärast orgaanilise väetise kasutamist. Selleks sobivad, ja — ärge nüüd ehmuge — munakoorte leotis ja värskete kalade loputamise vesi. Viimast tuleks veel omakord lahjendada 1 : 3. Kui leotist kasutada vaid väikestes kogustes, siis ei teki mingeid ebameeldivaid lõhnu.
Meeldivat iluaedniku kevade algust!
