Saun puhastab meid, meie sauna
Meie peres andis põlist saunaskäimise õpetust edasi vanaema. Meie rohkem kui poole sajandi vanuses suitsusaunas oli raudne reegel: viimane saunaline teeb sauna korda. Patta jäänud viimase kuuma veega uhuti üle lava ja pingid, kuumaveepada valati tühjaks ja keerati kummuli, vana vihakontsuga pühiti üle põrand ja loputati see külma veega üle. Uks pidi jääma poikveli. Meie saun on valminud aastal 1920 ja seisab siiani — mustaks suitsunud siidjate seinte ja lohklikuks kulutatud lavaga. Ainult põrandat ja kerisekive on ligi saja aasta jooksul tulnud mitmel korral vahetada.
Midagi pole muutunud, ka kaasaegne saun tahab samasugust hoolt, ainult nüüd on meie kasutada hulk abivahendeid, mis teevad töö lihtsamaks. Palusin nõuandjaks Saunamaailma projektijuhi Mihhail Grossi, kellel on nii saunade ehitamise kui hooldamise kogemusi.
Iga saunakorra järel
…tuleb saun puhastada ja kuivatada. Eriti oluline on kuivatamine: niiskes keskkonnas arenevad puitu lagundavad seened ja bakterid ning puit hakkab nende mõjul kõdunema. Pärast saunaskäimist tuleb kindlasti avada tuulutusava, et niiskus ruumist välja pääseks.
Peale iga saunakasutamist tuleks pühkida kokku vihalehed ja loputada lavalt ja seintelt maha higi ning muu sodi. Mõni saun on ilu- ja terviseprotseduuride järel maasikane, mõni soolane või meene, mõni mudane — kõik see tuleb ära koristada. Kui ei taha samal, saunaõhtul seda teha, siis vähemalt järgmisel päeval tuleks töö küll ette võtta.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata põrandale, selle peab hoolega puhtaks tegema. Enamasti ongi just laudpõrand see, mis saunas esimesena remonti või lausa väljavahetamist vajab. Suureks abiks on pindade kuivatamine, mitte ainult kuivada laskmine: kui pühime lapi või spetsiaalse kuivatamisvahendiga pinna üle, eemaldame koos veega ka mustuse ning määrdumust ei tekigi. See kehtib nii puit- kui kahhelpindade puhul. Aprillikuises vannitoa hoolduse artiklis oli sellest juba juttu ja uskuge — see on üks tõhusamaid puhastusnippe! Mida hoolikamad me saunakordade järel oleme, seda vähem aega ja vaeva kulub suurpuhastuseks ning seda kauem püsib meie saun ilus ja terve.
Enamasti kord aastas,
mõnikord ka sagedamini, tuleb saunale teha suurpuhastus. Kui saunas käiakse kord nädalas, aitab küll, kui kord aastas saunapuhastus põhjalikumalt ette võtta, arvab Mihhail Gross. Selleks soovitab ta kasutada spetsiaalset saunapuhastusvahendit. Neid on kauplustes palju erinevaid, enamasti leeliselise koostisega, pH 8-10.
Kindlasti tuleb puhastada lava, põrand ja vajadusel ka seinad. Parematel puhastusvahenditel on põhjalikud kasutusjuhendid pudelil kirjas. Enne pesemist tuleb puhastatavad pinnad sooja veega märjaks teha — vesi avab puu poorid ja teeb puhastamise lihtsamaks. Kui pinnad on lapi või harja ning puhastusvahendiga üle käidud (hõõruma peab piki puusüüd!), tuleks pinnad algul kuuma, siis külma veega üle loputada ja põhjalikult kuivatada. Kui mustus on läinud sügavamale, tuleks võtta võimalikult peen liivapaber ja need kohad puhtaks lihvida. Jäme liivapaber jätab pinna krobeliseks ja siis ei ole ju enam mõnus istuda! Pealegi hakkab karedale pinnale ka rohkem mustust külge.
Sauna hooldus sõltub sellest, milliseid viimistlusvahendeid on kasutatud. Uus saun on enamasti immutusvahenditega töödeldud — lava tavaliselt õli baasil valmistatud vahendiga ja seinad poolmati läbipaistva pinna jätva kaitsevahendiga. Need aga kuluvad ajapikku ja jätavad puidu kaitseta, tiheda kasutamise korral on juba aastaga kaitsekiht kadunud. Suurpuhastuse järel peaks nii seinad kui lava uuesti hooldusvahendiga üle käima. Mihhail Gross julgustab, et kahjuliku keemiaga tegemist ei ole: „Sauna puhastus- ja hooldusvahendid on ihusõbralikud, neid ei maksa karta. Lava kaitsmiseks mõeldud õlid on looduslikud, kas naturaalse lina- või muude õlide baasil tehtud.”
Kui puidus on kõdunenud kohti, tuleks kahjustatud lauad koheselt ära vahetada: hallitusseened arenevad niiskes keskkonnas väga kiirelt ja lisaks sellele, et nad laudu kõdundavad, kahjustavad nad ka inimeste tervist. Ei tasu lüüa käega, et oh, ainult ühes kohas on mädanik sees, parem on kahjustatud laud kohe välja vahetada, kui see vähegi võimalik on. Kui mõni koht on juba kõdunema hakanud, siis hallitusseente levikut peatada või piirata pole praktiliselt võimalik, seda on võimalik ainult likvideerida. Tõrjevahendid siin ei aita, sest enamasti on seen jõudnud sügavale puidu sisse, kuhu tõrjevahenditega ligi ei pääse.
Kerisekivid
vajavad aasta-kahe tagant väljavahetamist — jälle sõltub see kasutuskordadest, aga kui iga nädal saunas käia, siis üle kahe aasta need eriti ei kesta. Kuuma ja külma vaheldumisel, leiliviskamisel kivid murenevad ja nende struktuur muutub. Seda saab ise kontrollida: uute, enamikus ehituspoodides müügil olevate kivide kokkulöömisel tekkiv heli on hele ja kõlav, vanadel kividel on see tuhm, tume ja veed võivad kokkulöömisel ka katki minna.
Kividest murenenud ja õhuvooluga üles tõusev peen kivitolm võib tumendada ka kerise läheduses olevat seina. Elektrikeriste puhul lisandub vanade kividega veel üks probleem — kivide murenemisel tekkivad teravad servad ja kivipraht kahjustavad küttekehasid. Puidukerise puhul seda probleemi ei ole, aga ikkagi oleks hea kive aasta-kahe järel vahetada — leil on värskem, kivide soojuspidavus parem.
Säästlikumad nõuandjad soovitavad kivide täieliku väljavahetamise asemel need korra aastas läbi sorteerida ja leeliselise vahendiga puhtaks pesta. Purunenud kivid peaks eemaldama ja vajadusel uusi juurde laduma.
Palju maksab?
Üks kast uusi kerisekive maksab 80 krooni.
Hooldusvahendid väikesele, 2x2m pinnaga saunale maksavad umbes 300 krooni.
Hea nipp
on lava ja astmete kaitseks kasutada suurt käterätikut: võtke rätik sauna kaasa ja laotage see endale nii istumise kui jalgade alla. Nii läheb higi ja mustus rätikusse ja lava ning astmed jäävad puhtaks. Pesumasinas käterätiku puhtakspesemine on märksa lihtsam kui lava küürimine. Mihhail Gross nägi seda kommet mõned aastad tagasi ühes Saksamaa avalikus saunas, kuhu inimesed tulid oma isiklike rätikutega — saun oli juba aastakümneid vana, kuid nägi välja justkui äsjavalminud. Sama funktsiooni täidavad ka istmematid, aga kui rätik ulatub ka jalgade alla, on ka lavaastmed kaitstud.
Esimene pisiremont
on enamasti üksikute hallituskahjustustega laudade väljavahetamine, millest oli juttu eespool. Veel võib muret teha kinnituskohtade lagunemine: kui mõni põranda- või lavalaud on lahti tulnud, tuleb see otsekohe uuesti kinnitada. Kujutage ette, et ükskord see logisev laud enam ei pea ja keegi kukub tulisele kerisele! Pragunevate voodrilaudade pärast ei tasu muretseda — enamasti on nende taha paigaldatud foolium ja mõni pragu ei tee veel midagi, kuumus kuhugi ei kao.
Kui sauna pärast iga kasutuskorda puhastada ja tuulutada ning mõne aja tagant suurpuhastuse käigus uuesti kaitsevahenditega pinnad üle käia, võiks saun kesta igavesti — puit on väga vastupidav materjal, heades tingimustes kestab see sajandeid.
Vihaga või vihata?
Igavikulise juurde ka midagi päevakajalist — just juunikuus, enne jaani on kõige õigem aeg saunavihtade tegemiseks. Vihad tulevad praegu nõtked, pehmed ja lehed ei tule vihtlemisel lahti.
Parimateks vihapuudeks on noored kased, millel on allapoole rippuvad oksad. Umbes poolemeetrised oksad laduge kimpu, sättige ühtlaseks, siduge tugeva nööriga kokku ja lõigake üleliigsed oksakontsud maha. Kuivama pannakse need paarikaupa kokku seotult vilusse kohta, kuhu tuul peale käib.
NB! Mitte kunagi ei tohi vihategemiseks tervet puud maha võtta, ikka lõigatakse sellest ainult oksi.
Mõnusat sauna!
