Sügiskatmine

Kui talvel kataks maad parajalt paks ja kohev lumevaip, siis elaksid aiataimed külma talve kenasti ja kadudeta üle. Paraku on meie talv enamasti heitlik - tihti piserdab jääkülma vihma segamini lörtsiga, samas võib tõsine külm võtta pikaks ajaks võimust ilma, et lund oluliselt sajaks; sekka satub päikselisigi päevi, mil madalalt paistev päike tumedaid pindasid (tüved, okkad ja lehed) tuntavalt soojendab.

Mõnele taimele piisab vaid lisasoojustusest, teised vajavad katust sademete vastu, kolmandad varju päikesekiirte eest, hellikumate talvekate peab pakkuma mitmekülgset kaitset. Taime soetades tuleb lasta endale täpselt selgitada, mida tuleb temaga sügisel teha ning kas ja kuidas teda on tarvis lõigata.

mõned mullas talvituvad külmaõrnemad lillesibulad vajavad kaitset käreda pakase vastu. Nende kasvukohale riisu paarikümne cm -ne kiht lehti ja kata need hõredalt kuuseokstega, et tuul lehti minema ei puhuks. Selline kate sobib näiteks õrnematele tulbi-, nartsissi-, liiliasortidele, samuti idahüatsindile

mitmed alpitaimed (leviisiad, ramondad, mägisibulad, kivirikud, nõmmkannid, kevadikud) ja kontinentaalse kliimaga harjunud stepitaimed (rohtlaliiliad), aga ka mitmed püvililleliigid ja võrkiirised eelistaksid talvituda võimalikult kuivades oludes. Külma nad ei pelga, seda jagub neil kodumaal küllaga. Niiskusevaenulike taimede kasvukoht tuleks katta katusega. Selleks sobib klaasitükk, eterniiditahvel või plekk, mille nurkade alla pane tingimata kivid. Nii saab tuul katusealuse kuivaks tuulutada ja see ei jää ummuksisse. Katusele aseta raskuseks kivi, muidu puhub tuul selle minema.

paljud igihaljad taimed vajavad kaitset päikesekiirte eest (seda eriti talve teisel poolel). Madalatele igihaljastele püsililledele ( nõeljalehine leeklill, harkjas asorell, igihaljad kivirikud jne.) pane peale kuuseoksi. Samal viisil saab katta ka madalaid igihaljaid põõsaid (kanarbikud, eerikad, kukerpuud, pukspuud). Kõrgemate igihaljaste põõsaste (rododendronid, läiklehine mahoonia, iileksid) ümber pane pikemad kuuseoksad püstasendisse ja seo ringiratast nööriga kinni. Okste vahele säti samuti kuuseoksi. Analoogset varjukatet vajavad paljud okaspuude kääbusvormid.

päikesekiirte soojendav toime on kevad-talviti kahjulik ka puude tüvedele. Eriti ohustatud on noorte, õhukese koorega puude tüvi. Tüved valgenda lubi-savi seguga või pintselda üle spetsiaalse valgendusvärviga. Erikoostisega värvid kaitsevad puid ka talvise toidunappuse käes vaevlevate näriliste rünnakute eest. Eriti jõhkralt hävitavad puid lume all turvaliselt toimetavad hiired - nad söövad noore puu (ja ka põõsa) koorest paljaks nagu piljardikepi.

tõsisemat katet vajavat paljud elulõngasordid. Väikeseõielised liigid ei ole aretustööga ära hellitatud ja nemad saavad talvel omatahtsi hakkama. Katta on lihtsam selliseid elulõngasid, mis sügiseti tugevasti (10...20 cm maapinnast) tagasi lõigatakse. Lõigatud taimele kallatakse juurte kaitseks ½...1 ämber mulda või kuiva liiva, tõsisemate külmade tulekul asetatakse peale kuuseoksad. Ega vihma kaitseks kalduasetatud katuski halba ei tee. Kui on tegemist elulõngaga, millel õied arenevad teise aasta võrsetel, siis ei saa me võrseid maha lõigata. Nad tuleb toe küljest lahti siduda, maha painutada ja katta okstega. Juured kaitstakse samuti, nagu eelpool sai kirjeldatud.

roosid on reeglina külmaõrnad ja vajavad katet. Ilma katteta suudavad talvituda külmakindlamad pargiroosid ja mõned roniroosid. Viimased talved on olnud soojad ja roosid on talve üle elanud ka ilma katmata. Sellest ei tohi lasta end eksitada - karmim talv laastab katmata roose põhjalikult!

Enne tõsisemaid öökülmi (reeglina juba septembris) tuleb roosipõõsa keskele valada ämbrijagu mulda või liiva. Pärast tõsisemate külmade (-5...-7 °C) saabumist lõika võrsete ülemine 1/3 osa maha ja eemalda kõik lehed. Seejärel lisa veel mulda nii, et pookekoht jääks 15...20 cm sügavusele. Küngas kata kuuseokstega. Katus vihma kaitseks on igati tervitatav, aga mitte lausa 100%-liselt tarvilik.

Roniroose reeglina tublisti ei lõigata. Nende võrsed tuleb tugedelt lahti siduda ja alla painutada. Ei ole hea, kui oksad lamavad mulla pinnal, nende alla tuleks asetada puitrestid või kiht kuuseoksi. Okste puitumata tipud lõika ära. Samuti eemalda lehed. Oksad kata kuiva saepuru, turba või lehtedega. Peale säti katus, muidu pole kuivast kattest kasu - see vettib esimese vihmaga.

mõned armastatud aiataimed on sedavõrd külmaõrnad, et katmine ei aita - nad tuleb talveks üles võtta ja hoiule panna. Ära unusta üles võtmata jorjeneid, mugulbegooniaid, gladioole!

Lõpetuseks juhin tähelepanu veel kahele asjaolule. Soe ja kuiv kattealune on mõnusaks talvituskohaks ka hiirtele. Nii võib kevadel katete eemaldamisel ees oodata kurb pilt hiirte hävitatud taimedest. Tark on kulutada mõnikümmend krooni mürksöötadele ja säästa niiviisi uute taimede soetamise raha. Talve kulgedes tuleb vajadusel mürksööta lisada. Sööt pane nii, et linnud seda kätte ei saaks.

Vääramatult tapad taime, kui katad ta kenasti okste või lehtedega, millele asetad kiletüki ja katad selle servad mullaga. Kevadeks haudub kilealune kompostiks - elusat taime sa sealt enam ei tuvasta.

Vaata ka :Ajatame jõuluks hüatsinte ja nartsisse. Praegu on just õige aeg hakata ettevalmistusi tegema.