Muru on meie ümber üllatavalt palju. Muruplatse leidub nii aedades, parkides, spordi- ja golfiväljakutel kui ka talukohtades. Muru all mõistetakse maapinda tihedalt katvat regulaarselt hooldatavat taimkatet.

Regulaarse hoolduse all mõeldakse niitmist, väetamist, umbrohutõrjet ja kastmist. Vahel juhtub sedagi, et muru tuleb uuesti rajada, maapind ette valmistada ja seemned külvata.

Roheline muruplats pakub silmarõõmu, seal saab kõndida ja mängida. Ilus muru jätab aiast hoolitsetud mulje ja aitab ka pinnase erosiooni ära hoida. Erosioon on pinnaseosakeste ärakandumine vee, tuule või mehaanilise kulumise tulemusel.

Ka meie aedadest viiks paduvihm ja tuul, samuti inimeste jalad suurel hulgal mullaosakesi kaasa, kui taimede juured mulda kinni ei hoiaks.
Muru rajamiseks kasutatakse heintaimede seemneid, enamasti seemnete segu. Kvaliteetse seemnesegu kasutamisega püütakse saavutada aeglase ja tiheda kasvuga, vastupidavat, talve- ja põuakindlat muru. Muru rajamiseks võivad olla erinevad eesmärgid: kodus on muruplats ilu pärast, spordiväljakul treenimiseks, aga talumaadele külvatakse heinaseemneid kariloomade söödaks.

Hea muru vara roheliseks

Muru rajamiseks tuleb läbi mõelda muruplatsi koht, kasutuseesmärk ja paiknemine hoone suhtes. Maapinna tasandamisel peab kalle jääma platsi servade suunas, majast eemale. Vesi ei tohi koguneda ei maja seinte äärde ega rajatava muru pinnale lohkudesse. Esimesel juhul võib vesi kahjustada hoonet, teisel juhul segab ebatasane maapind niitmist ja talvel lohkudes jäätuv vesi võib muru hävitada.

Seemnesegu valitakse vastavalt sellele, kui suurt kasutuskoormust peab muru taluma. Tarbemuru, kus käiakse ja mängitakse, on teistsugune kui ilumuru, mida enamasti ainult vaadatakse. Päikeseküllasesse aeda sobivad paremini kuivust taluvad taimed, varjulisse aeda võiks külvata sitke ebamuru.

Savist ja liivast maad parandatakse turbaga, väetatakse ja lubjatakse. Muru kasvukiht peaks olema paarikümne sentimeetri paksune. 

Parim aeg muru külvamiseks on varakevad või sügis — aeg, mil maapind on niiske. Iga 100 m² kohta kasutatakse paar kilo seemnesegu. Seemned rehitsetakse 5‒10 mm sügavusele ja rullitakse. Külvatud muru tuleb kasta, kuni taimed on kasvama hakanud. Esimest korda niidetakse, kui muru on kasvanud kuni 10 cm kõrguseks.

Hea muru läheb kevadel vara kasvama, on tihe, roheline ja kannatab tallamist. Hea muru peab põuale ja haigustele hästi vastu, on talvekindel ja aeglase kasvuga. Murusegude tavalisemaid komponente on sellised heintaimed nagu punane ja tõmmu aruhein ning aasnurmikas. Aruheinad kannatavad kuiva ja niiskust, aasnurmikas on vastupidav tallamisele, püsiv ja talvekindel. Seemnesegus kasutatakse eri liikide seemneid, et muru peaks muutuvates tingimustes paremini vastu.

Peamisteks heintaimedeks on ühe- või mitmeaastased kõrrelised ja mitmed liblikõielised. Eestis levinumad heintaimed on kõrrelistest kerahein, aruheinad, raiheinad, nurmikad, põldtimut ja liblikõielistest põldristik ning valge ristik. Meie kõige tähtsamad kõrrelised on aga rukis, nisu, oder ja kaer.

Suviti kord nädalas

Niitmisest oleneb muru kvaliteet. Tarbemuru niidetakse suviti umbes korra nädalas või vajaduse järgi. Niitmissagedust mõjutab peale ilmade ka valitud murusegu. Näiteks päikeselisel ja kuival suvel kasvavad paljud murud üsna vähe.

Palavate ilmadega jäetakse muruniitmine õhtusele ajale. Öösiti tekkiv kaste värskendab niidetud muru, mis toibub järgmiseks päevaks.
Niidetav muru peab olema kuiv. Niitmiskõrgus on tavaliselt 3‒5 cm. Sagedamini niidetav muru on tihe, harvemini niidetav muru hõredam. Sageli arvatakse, et muru koosneb ainult seemnesegusse valitud taimedest, kuid tegelikult ilmuvad murusse ka umbrohutaimed ja sammal.

Mida happelisem muld ja tihenenum pinnas, seda rohkem sammalt muru sekka ilmub. Sammaldumist saab ära hoida spetsiaalse väetise kasutamise ja pinnase õhustamisega. Regulaarne niitmine hävitab paljud umbrohud, kuna need ei jõua õitseda ja seemneid levitada.

Pikem muru peab põuale paremini vastu, paks mullakiht vähendab kastmise vajadust. Pika kuiva perioodi ajal tuleb muru siiski kasta. Muru kastetakse hommikuti või õhtuti, mitte keskpäevase palavusega. Kastetakse harva ja ohtralt, et taimed ajaksid juured sügavamale mulda. Kui muru kasta sageli ja korraga vähe, kasvavad murutaimede juured maapinna lähedale ja muru muutub põuakartlikuks.

Muruniiduk niidetava ala järgi

Muruniiduki valikul lähtutakse krundi suurusest, iseloomust ja niitmissagedusest. Mõelda tuleb ka sellele, mida teha niitmisjääkidega. Muruniidukid võib tinglikult jaotada väikeste, keskmiste ja suurte muruplatside niidukiteks.

Muruniidukid jaotatakse mehaanilisteks, bensiinimootoriga ja elektrimootoriga (aku- ja elektrilisteks) niidukiteks. Bensiinimootoriga muruniidukeid müüakse meil kõige rohkem, kuna neid pakutakse nii palju ja nende hind on ostjale vastuvõetav. Kuid ka aku- ja elektriniidukite valik on üha parem. Need on keskkonnasõbralikud, eraldavad vähem heitmeid ja töötavad vaiksemalt kui bensiinimootoriga niidukid. Tänu akutehnoloogia pidevalt arengule on akuniidukid üha võimsamad. Asjatundjad eelistavad võimalusel üldse (mehaanilist) trummelniidukit.

Väikeses aias võib piisata väikesest käsiniidukist või murutrimmerist ja rehast. Keskmise suurusega aias on mugavam kasutada tavalist lükatavat muruniidukit, aga suuremaid muruplatse on kergem niita isevedava niidukiga. Suurte murualade niitmiseks kasutatakse murutraktoreid, enamasti bensiinimootoriga esilõikureid (raider). Viimased on esirataste ees paikneva lõikekorpuse tõttu hea manööverdusvõimega ja paremad muruniitjad kui taga paikneva lõikekorpusega murutraktorid.

Mida teevad niidukid lõigatud muruga? Tavaliselt on niidukitel kas külg- või tagaväljavise, koguja või multšimise võimalus, aga mitmetel mudelitel on kõik kolm lõikesüsteemi. Küljele või taha visatud murumass riisutakse hiljem kokku ja viiakse komposti, samasse tühjendatakse koguja. Tihti niites võib väikesteks tükkideks peenestatud murumassi jätta murule väetiseks.

Pikemalt loe TM kodu ja ehituse juuni numbrist.
www.kodujaehitus.ee