Selleks et pesukuivatamist automatiseerida ja kiirendada, tehti esimesi jõupingutusi juba 18. sajandil Prantsusmaal. Elektriline kuivati tuli kasutusele 20. sajandi alguses ja oli esialgu luksuskaup. Järgmise saja aasta jooksul hinnad langesid ning masin muutus laiemalt kättesaadavaks. Pesumasin-kuivati ühes seadmes on hilisem nähtus ning see saavutas võidukäigu alles 20. sajandi teises pooles — siis, kui mõlemad masinad olid tehnoloogiliselt piisavalt arenenud.
Kui ruumi on vähe ja pesukogused väikesed, eelistataksegi enamasti kaht ühes ehk pesumasinat-kuivatit. Selline masin on lihtne ja mugav: tuleb vaid must pesu masinasse panna ning puhas ja kuiv välja võtta. Ühendatud pesumasinate-kuivatite suurimaks probleemiks peetakse pesemisvõimsusest väiksemat kuivatamisvõimsust. See tähendab, et masin jõuab kuivatada veidi väiksemat kogust kui pesta. Tehnika aga areneb kiiresti.
Siiski on suurte pesukoguste puhul kindlasti mõistlikum soetada eraldi pesumasin ja kuivati, mis pakuvad ka rohkem võimalusi ja eriprogramme. Kõige moodsamad masinad võimaldavad kuivatada kõiki kangaid, ka villa ja siidi, ning neil on palju lisafunktsioone, näiteks kangaid värskendav ja kortsumisvastane aurufunktsioon. Uued masinad on ka varasemast ökonoomsemad.
Kehtib reegel, et osta ei tasuks kõige odavamat pesukuivatit. Kuivati valimisel tuleks lähtuda oma vajadustest. Kui su garderoobis on palju spetsiifilisi ja õrnu esemeid, peaks olema kindel, et valitud masina funktsioonid neid kuivatada võimaldavad.
Kuivati kiituseks:
Eesti kliimas on pesu õues kuivatamine sageli raskendatud, eriti praegusel aastaajal.
Päike kipub aja jooksul riideid pleegitama ja võib kiude kahjustada.
Linnakeskkonnas ja ahiküttega majade vahel on õhk saastatud.
Mitmetele kangatüüpidele ei sobi rippudes kuivamine ning moodsamad pesukuivatid imiteerivad just tasapinnal kuivatamist.
Kuivatil on olemas spetsiaalsed kortsumisvastased programmid, mis võimaldavad jätta pesu natuke niiskemaks. Võimalik on valida näiteks triikimiskuiv või kapikuiv pesu.
