Liha. Kass on lihatoiduline ja on põhimõtteliselt võimeline ära elama ka ainult hiirtest. Kassile ei tasu väga palju putru keeta, sellest ta elatud ei saa. Toidu söödavust mõjutavad tegurid on lõhn, maitse, kuju ja tekstuur. Toidu väljanägemine otseselt kassi jaoks oluline ei ole. Jälgida tuleb, et kassile antav liha oleks usaldusväärse ja hea kvaliteediga. Riknenud liha, nagu ka muid toiduaineid kassile anda ei tohi.

Piim. 2/3 täiskasvanud kassidest ei talu piimasuhkrut laktoosi. Seega on piima andmine enamasti kassile mõttetu kuna ta sealt paljut kasulikku ei omasta ja halvemal juhul võib põhjustada kõhulahtisust. Puhas vesi peab aga alati saadaval olema!

Rasv. See on peamine energia allikas kassile, kuid kassid on väga tundlikud rasvade rääsumisele. Toit peab olema pidevalt värske ja toidunõud pestud. Kass tunneb rasvade oksüdeerumise ära tunduvalt varem kui inimene. Tänu rasvale toimub ka rasvas lahustuvate vitamiinide imendumine (vitamiin A, D, E, K).

Kala. See on kassile vaieldamatult väärt toiduaine. Kuigi looduses on kaslastel kala kätte saamine üsna komplitseeritud, söövad nad kala enamasti siiski hea meelega. Kalast saab palju asendamatuid aminohappeid, valku, mineraale ja vitamiine. Mitmekülgseks toitumiseks tuleks menüüsse siiski ka muud lisada.

Kuivtoit. Ei ole olemas kahte ühesugust kuivtoitu. Ja see, mida kass sööb, olgu sama kvaliteetne kui see, mida oleme ise nõus sööma. Toitude pealt kokku hoitud raha tuleb sageli hiljem kassi terviseprobleemide lahendamiseks ikkagi loovutada. Kindel on see, et tänapäevastest kvaliteetsetest kuivtoitudest saab kass kenasti söönuks ja ta ei vaja sinna mingeid lisaaineid, kui toidu valikul on arvestatud kassi eripäraga. Tänapäevased kvaliteetsed loomatoidud sisaldavad isegi häid piimhappebaktereid ehk prebiootikume — kassi mugavustundest sisikonnas annab märku näiteks see, et väljaheite lõhn on minimaalne ning kassi hingeõhk lõhnatu.

Vesi on kassile tähtis

Kass saab palju pikemalt hakkama ilma toiduta kui ilma veeta. Kassid on üldiselt tuntud kui vähese vee tarbijad ja see on seotud tema päritoluga kõrbepiirkondadest. See aga ei tähenda, et ta vett ei vajaks. Kass säästab vett kontsentreerides uriini. See aga tekitab riski uriini kristalliseerumiseks ja põiekivide tekkeks.

Kassile antav vesi peab olema alati puhas ja puhtas anumas. Ei tasu kasutada toidunõusid, kus vee ja toidu kauss on kõrvuti, sest selline vesi saastub kergesti ja kass loobub selle tarbimisest, kuigi ta vett väga vajab.

Soovitatav on kasutada klaasist, mitte plastmassist jooginõusid. Kassid vajavad ca 40-60ml vett ühe kg kehamassi kohta päevas. Vee vajadus sõltub elukeskkonnast ning suureneb kõrgema temperatuuri, laktatsiooni, palaviku, kõhulahtisuse ja oksendamise korral. Korraga joob kass 5-10ml vett. Kui toit on niisutatud (näit. konservis ca 80%), siis vajab ta lisaks vett väga vähe. Kuivtoitu söövad kassid joovad sageli ja palju. Mida rohkem kass joob, seda rohkem on uriin lahustatud ja oht põiekividele on väiksem.