Vähenõudlik rohelus
Kui aednikusoont pole antud, tasub koju valida sellised taimed, mis vajavad vähe hoolt. Peamised väljakutsed toalillede kasvatamisel on kõrge temperatuur, kuiv toaõhk ja vähene valgus. Probleeme saab mõningal määral leevendada, kui panna lisavalgustus ning taimi veega piserdada, kuid näiteks toatemperatuuri on juba raskem taime vajadustele kohandada.
Paljudele taimedele aga meeldibki inimesele sobiv toatemperatuur ning nad ei nõua palju hoolt, olles samas väga lopsakad. Silmailu pakuvad sellised taimed, kes on terved ja tunnevad end oma kasvupaigas hästi: tasub eelistada liike, kellele sobivad kodused tingimused. Olulist rolli taimede valikul mängib ka nende hooldamise lihtsus.
Kergesti hooldatav rohelus
Sageli reisivad inimesed peaksid koju valima taimed, kes kannatavad mitu päeva kastmata olla. Kaktused võivad olla lausa nädalaid hooldamata, kuid päris veeta ei saa nemadki hakkama. Kergesti hooldatavad soomuslehikud (Echeveria) tahavad vähe niiskust. Liigselt kastetud soomuslehik mädaneb kergesti. Kõige parem on kallata kastmisvesi potialusele, kust see siis mulda imbub. Üleliigne vesi kallatakse mõne aja pärast ära.
Mägisibul tunneb end hästi ohtras valguses ja tavalisel toatemperatuuril. Kui temperatuuri on talveks vaja alandada, saab seda teha lausa kuni +10°, ilma et taim kannataks. Kui taime harjutada valgusega tasahilju, talub ta olla isegi otsest päikesekiirgust.
Viimaste aastate menutaim sulgvõhk (Zamioculcas zamiifolia) on pilkupüüdev, kuid vähenõudlik toataim. See kasvab mitmesugustes valgustingimustes, nii varjus kui ka otsese päikesevalguse käes. Kasvukoht peab olema soe, vähemalt 15–18°. Kuna sulgvõhk kasvab aasta läbi, tuleb seda piisavalt kasta ka talvel. Tänu võimsale juurestikule elab taim pikema kuivusperioodi edukalt üle. Kui lehed surevad, kasvavad juurestikust uued.
Ripp- ja ronitaimed
Tups-rohtliilia (Chlorophytum comosum) on üks tavalisemaid ja kergesti hooldatavamaid toalilli. See talub isegi halba kohtlemist, kuid õigesti hoituna kasvab lopsakaks ja uhkeks ripptaimeks. Tups-rohtliilia armastab valgust, kuid mitte otsest päikesekiirgust. Samas saab see hakkama ka poolvarjus. Kasvuperioodil tuleb kasta rikkalikult, talvel vähem. Mõnikord hakkavad tups-rohtliilia leheotsad kuivama. Need võib kääridega julgelt ära lõigata.
Kuld-nõelköis (Epipremnum pinnatum ‘Aureum’) on soomlaste armastatud vana roni- või ripptaim. Sorte on palju, peaaegu valgelehelistest helerohelisteni. Kirjulehised sordid tahavad üsna palju valgust, kuid rohelised taluvad ka poolvarju.
Kuld-nõelköiele meeldib tavaline toatemperatuur. Kasvuperioodil tuleb kasta regulaarselt, kuid muld peab vahepeal saama läbi kuivada. Kuld-nõelköie kasvud saab kergesti juurduma panna.
Rohelised väikepuud
Kui koju soovitakse uhket ja kergesti hooldatavat rohttaime, on heaks valikuks dereema draakonipuu (Dracaena deremensis). Paljud draakonipuud armastavad valgust, kuid kasvavad ka poolvarjus. Dereema draakonipuu kuulub selliste taimede hulka, kellele sobib üsna valgusrikas kasvukoht. Draakonipuudele meeldib tavaline toatemperatuur ning suvel peab neid regulaarselt kastma. Talvel tuleb lasta mullal enne uut kastmist läbi kuivada. Draakonipuud elavad võrdlemisi hästi üle ka juhuslikke kuivusperioode.
Havisaba (Sansevieria) on harilikul toatemperatuuril kasvav ilus rohttaim, mis võib ka õitseda. Havisaba peetakse varjutaimeks, kuid see talub päikestki. Havisaba lepib mitmesuguse kohtlemisega, liigkastmist aga ei armasta.
Kasvuperioodil peab hoidma mulla niiskena, kuid talvel piisab vähemast kastmisest. Kastmisel peab jälgima, et taimele ei satuks vett, kuna eelkõige jahedas ruumis võib see põhjustada taime mädanemist.
Kergestihooldatavate palmide hulka kuuluv Forsteri kentiapalm (Howea forsteriana) armastab nii valgusküllast kui ka poolvarjulist kasvukohta, kus sellest kasvab lopsakas puu. Palmi lehed on rohurohelised ning otstest kaunilt kaardus. Kentiapalmidele sobivad hästi altkastmisega potid, milles muld püsib ühtlaselt niiske. Vanad lehed napsatakse ära alles siis, kui need on täielikult kuivanud.
Õied ja värvid
Kirjulehine ebakrooton (Codiaeum variegatum var. pictum) on lopsakas toataim, kellele sobib eelkõige valgusküllane kasvukoht – ta vajab palju valgust, et lehed oleksid värvilised. Ebakrootonile meeldib harilik toatemperatuur, ent ta ei talu tuuletõmbust. Suvel peab muld olema ühtlaselt niiske, talvel sobib vähene kastmine.
Kuukingad (Phalaenopsis) on oma vähenõudlikkuse tõttu ühed soositumad toataimena kasvatatavad orhideed. Kuuking tuuakse koju juba õitsevana ning ta õitseb üha uuesti, tihtilugu saab uus õis alguse vanast lillevarrest. Kuuking vajab valgust, kuid mitte otsest päikesevalgust. Lisavalgustus tuleb taimele kasuks. Taimele meeldib soe kasvukoht, päeval umbes 20°, öösel pisut vähem. Taime kastetakse vähesel määral aasta läbi. Väetada tuleb iga 2–3 nädala tagant.
Ka flamingolill (Anthurium) ostetakse enamasti õitsevana. See lill tunneb end hästi soojas ja valgusküllases kasvukohas. Õied peavad vastu väga pikka aega. Õige kastmine nõuab oskust, kuna muld ei tohi täiesti läbi kuivada, kuid samas ei tohi olla ka pidevalt niiske. Flamingolillele meeldib, kui lehti piserdatakse.
