Tänapäevases ehitusbuumis läheb tänu tüüplahendustele sageli nii mõnigi hea idee kaduma, sest maja ja selle ümbrus kujundatakse valmis konkreetsete firmade poolt. Peremees astub mängu paraku alles valmis mõeldud-tehtud tervikusse elama asudes. Isikupärastamiseks on palju mooduseid - täna räägime veest.

Meil on saanud tavaks iluaiast rääkides piirduda üksnes lillede tutvustamisega ning näpunäidetega nende kasvatamiseks. Ometi võib iluaed olla ka täiesti lilledeta, kus domineerib üksnes tihe ja hästihoolitsetud muru, millesse on oskuslikult hajutatud puude ja põõsaste liigid. Eriti meeldivaks muudab koduümbruse aga vesi: allikas, oja või paisutatud tiik, purskkaev, veesilmad jne. Vesi muudab aia elavaks ja pakub omapäraseid kujundusvõimalusi sildade, vesirataste, saarekeste jmt. näol.

Vaikne veevulin või rahulik veepeegel annab palavatel päevadel lisaks ka meeldivat jahedust ning meelitab aeda jooma mitmesuguseid linde ja liblikaid.

Veega aiakujunduses on oluline osa veevahetusel. Kõik on kõige paremas korras, kui teie aiast voolab läbi looduslik ojake või kui te lähedalt möödavoolavast jõest saate vee oma krundilt läbi juhtida. Kui seda võimalust aga pole, siis tuleb korraldada kas ringtsirkulatsiooni või siis ehitada basseinile juurde- ja äravoolusüsteemid. Ilma veevahetuseta rikneb vesi väga kiiresti ning meeldiv veesilm muutub hämmastavalt kiiresti roiskuvaks lombiks.

Veega aia kujundamiseks on rohkelt erinevaid võimalusi. Kõik oleneb teie krundi asukohast, teie isiklikust fantaasiast ja muidugi ka võimalustest. Millised oleksid enamlevinumad kujundusvõtted?

· looduslike veekogude: kraavide, ojade, tiikide säilitamise ja kujunduselemendina kasutamine.
· tarbebasseinidega kujundamine.
· kunstlikult konstrueeritud veekogudega ilmestamine.

Veekogu ümbrus on aia kõige niiskem koht ning sellest lähtudes tuleks valida ka nende kallaste ilmestamiseks sobivaid taimi. Sobilikud on kas looduslikud kaldataimed või siis lopsakate lehtedega niiskuslembesemad kultuurtaimed: astlibed, bergeeniad, hostad, iirised, võhumõõgad, kullerkupud, rodgersiad. Veesilma ilmestamisel taimedega peab olema mõõdutunnet, sest taimedega ülekuhjatud kaldad tapavad peaelemendi - vee, mõju.

Kui eelistate sillutatud kaldaid, siis annab ka geomeetrilise kujuga kunstveekogule erilise võlu vesiroos. Suuremate ja sügavamate tiikide ja basseinide ilmestamiseks on meie mõisate kujundamises olnud traditsiooniliselt kindel koht kaladel: harilikel ja hõbekokredel, kuldkaladel jt. See lisab küll tublisti vaeva juurde, kuid elustab ning muudab veekogu vaatemängulisemaks.

Veekogu koduaias kujutab endast aga kahjuks ka potentsiaalset ohtu väikelastele. See on tõsine probleem, sest lapsi tõmbab suvisel ajal vastupandamatult vee poole. Vanemate valvsa silma all on neid lausa soovitav sinna sulistama lubada. Kuid ainult siis. Laste üksi olles on vajalik tiigid, veesilmad, basseinid jne. muuta neile ohutuks. Selleks võks nad katta raamitud võrguga, mille lisaks veel ka lukustamine ei teeks paha.