12 teaduslikku fakti väikelaste kohta, mis tõestavad, kui imelised väikesed olendid nad ikka on
Viimastel aastatel on teadlased asunud ühe enam uurima väikelapsi. Nad uurivad laste arengut sünnist alates, kontrollivad nende reaktsioone ning uurivad fakte, millistele enne ei omistatud teaduslikke selgitusi. Kui liita kokku kõik uued andmed sellest, kuidas lapsed arenevad, võib teha järeldusi, kui imelised need väikesed olendid tõepoolest on.
1. Kõlab banaalselt, kuid lapsed kasvavad tõesti väga kiiresti. Lapse aju suureneb esimese eluaasta jooksul kaks korda. Esimeseks sünnipäevaks moodustab tema aju juba 60% täiskasvanu ajust. Ja kõik seetõttu, et esimese 12 kuuga õpib laps iga päev midagi uut. Ja kui ta veel kasvaks kogu ülejäänud elu sama kiiresti, kui kasvab esimesel eluaastal, siis oleks ta täiskasvanuks saades umbes 50-meetrine.
2. Ajakiri Proceedings of the national avaldas uuringu, kus räägitakse, et lapsed hakkavad mõistma sõnu ja nende vastavust tähendustele väga varases eas — alates kuuendast elukuust. Väikesed on võimelised hindama isegi fakti, et nimetatavad sõnad tähendavad erinevate vormide ja suurustega esemeid. Kõige suurem hüpe arengus toimub aga esimese ja teise eluaasta vahel. Sel ajal hakkab laps mäletama äsjaseid sündmusi ja tegevusi, aru saama sümbolitest, matkima, kujutlema ja ka teesklema.
3. Väikelapsed ei mõista mitte üksnes sõnu, nad saavad aru tegevustest ja emotsioonidest. Chicago Ülikooli teadlased tegid kindlaks, et esimesed sotsiaalse käitumise ilmingud avalduvad juba seitsme kuu vanustel imikutel, kui nad jälgivad täiskasvanuid ning õpivad vastastikust suhtlemist. Umbes 1.5-aastased lapsed oskavad ära tunda viha ning üritavad sellist täiskasvanupoolset reaktsiooni vältida, muutes oma käitumist.
4. Varem arvati, et oskus naeratada on omandatud oskus, mille lapsed saavad selgeks oma vanematega suheldes. Tegelikult pole see üldsegi nii, sest isegi pimedana sündinud lapsed naeratavad. Esimesi naeratusi võib näha juba emaüsas, seejärel aga õige pea pärast sündi. Alguses on naeratus reflektoorne tegevus, mis pole seotud suhtlemisega oma vanematega. Niinimetaud „sotsiaalne naeratus“ vastuseks naeratusele tekib lapsel kuuenda ja kaheteistkümnenda nädala vahel. Omandanud naeru, naeravad väikelapsed kuni 300 korda päevas! Võrdluseks — täiskasvanud naeravad maksimaalselt 20 korda.
5. Päevane uni aitab väikelastel mälu arendada. Saksa teadlased tegid kindlaks, et puhkus pärast aktiivset uute teadmiste omandamist soodustab kvaliteetsemat tegevuste meeldejätmist ning aktiivsemat uute oskuste kasutamist elus. Spetsialistid viisid läbi tunde, kus näidati lastele, kuidas panna nukkudele käpikud kätte. Kohe pärast seda pandi üks grupp pooleks tunniks magama, teine jäi üles. Selgus, et lapsed, kes olid maganud, mäletasid õpitud tegevust isegi 24 tunni järel.
6. Mõningad bioloogid oletavad, et lapse nutt võib ärritada vanemaid põhjusega, mis on pärit juba inimkonna koidikust. Ebameeldiv heli, mis tuleb lapselt, lasi meie esiisadel tunda järglaste vastu vähemat sümpaatiat, mis on evolutsiooniliselt põhjendatud, kuna väikelapsed hukkusid sageli juba elu esimestel kuudel. Samuti arvatakse, et lapsed ärkavad öösel mitte ainult selleks, et süüa, vaid ka selleks, et vanemaid teineteisest lahutada. Sel moel hoolitsevad nad selle eest, et vanemad ei eostaks veel ühte last, kellest saaks neile konkurent.
7. Lapsed ei näe juhuslikult nii armsad välja. Oxfordi Ülikooli teadlased viisid läbi uuringud ning nende põhjal selgus, et lapsed lausa sunnivad oma suurte silmade, väikeste sõrmede ja voldikestega kehal enda eest hoolitsema. Täiskasvanu silmale meeldiv välimus sunnib oma võsukeste eest hellalt hoolt kandma.
8. Kui väikesel on külmad käed või jalad, siis see on normaalne. Selgub, et lapsed kohanevad emaüsast väljaspool oleva eluga ning kohandavad oma termoregulatsiooni süsteemi tööd kolme esimese elukuu jooksul. Lapse organism hoolitseb selle eest, et veri jõuaks eluliselt tähtsate organiteni ning alles seejärel õpib varustama käsi ja jalgu soojaga.
9. Lapse peas on piisavalt palju närvirakke, mis töötlevad, säilitavad ja annavad edasi informatsiooni elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Paljud närvirakud hävivad ega taastu, seetõttu on täiskasvanutel neid vähem.
10. Kui sa viid lapse peegli ette, siis näib, et ta asub nautima oma peegelpilti. Tegelikult ei mõista kuni 1,5-aastased lapsed, et peeglis on just nemad. Selle ajani arvavad nad, et peeglis on keegi teine laps.
11. Rääkimise õppimine algab juba emaüsas. Loode kuuleb hääli alates 23ndast rasedusnädalast. Ning kõige lähedasem on talle ema hääl. Sündides kisavad lapsed selles keeles, milles räägib ema. Eri maades sündinud vastsündinud laste nutt erineb intonatsiooni, musikaalsuse ja rütmi poolest. Lisaks keelele võib loode meelde jätta muusikat, mida raseduse ajal kuulati. Soome teadlased on kindlaks teinud, et lapsed mäletavad ema armastatud meloodiaid kuni 4 kuu vanuseni.
12. Lapsed sünnivad lõpuni välja kujunemata. Ema üsas pole piisavalt ruumi selleks, et laps täielikult „küpseks“. Nimelt seetõttu magavad lapsed esimestel nädalatel nii palju, söövad palju ja karjuvad. Nii kohanevad nad eluga väljapool üska, kus kõik on teisiti. Seda adapteerumise perioodi nimetatakse „neljandaks trimestriks“.
Allikas: Domašni Otšag, oktoober, 2019
