Kuna hiljuti tekkis mulle ette ebamäärane kõhuke, hakkasin ma muret tundma sama teema üle, mis hirmutab kõiki rasedaid — venitusarmid. Kuigi mõned paistavad olevat andnud kreemide fännid, kuulsin hiljuti ka teist head soovitust — ei maksa end paksuks süüa!

Uurides erinevaid arvamusi kreemide kohta võib kulutada kohutavalt aega ja tulemus ei pruugi olla kindel. Seega olen mina otsustanud, et kümneid erinevaid kreeme mina katsetama ei hakka. Eks kreemitada ikka võib, aga sellega, mis parasjagu ette satub või kodus olema juhtub. Ma lihtsalt ei usu, et nad kõik niivõrd erinevad olla saavad. Eraldi venitusarmide kreemi mul veel ei olegi. Andkem aega atra seada, küllap lõpuks, hoolimata eelpool öeldust, hangin ka selle.

Kohtusin mina aga hiljaaegu väga meeldiva naisterahvaga, kes puhtjuhuslikult osutus olema sama rase kui mina. Uurisin ka tema käest, et kui palju kreeme tema juba soetanud on, kui ta mind pikalt vaatama jäi.

“Ma ei hakka spetsiaalseid kreeme kasutama, ma ju söön normaalselt ja kreemitan ennast nagunii peale dušši,” kostis ta. “Kui sul on soodumus arme saada, tekivad need nagunii, ma ei viitsi selle pärast üldse põdeda,” arvas tema ja mina olin rahul, sest ka mina ei ole viitsinud selle üle muretseda.

Jagasime veel omavahel häid niisutusnippe, näiteks seda, et dušigeeli sisse panna natuke oliiviõli, nõnda polevat mu ämmaka sõnul pärast kreemidega vaja möksidagi. Siis tuli aga teemaks kaalutõus. Kuna minu vestluskaaslane oli arstikraadiga inimene, siis rääkis ta mulle seda, kuidas teda häirivad foorumites hädaldavad naised, kes kurdavad, et rasedusarmid on tekkinud vaevu 13. nädalal. “Ilmselgelt on need naised endale kahe käega burgerit  sisse ajanud ja nüüd imestavad, et kõht nii kiiresti kasvab, et nahk ei jõua järele anda.”

Ma jäin selle üle mõtlema, sest ka minul on tekkinud kohati tunne, et tahaks absoluutselt kõike süüa, mida ma näen. Õnneks oskan ma enda isusid ennetada ja hoian kodus enamasti vaid värskeid ja tervislikke asju, teen näiteks putru või viilutan puuvilju. Siiski on ka tekkinud minul tunne, et ma söön nagu metslane. Ehk käiksin mina ka iga päev mäkis, kui see asuks mu majale lähemal, või kui mul oleks näiteks auto? Jumal tänatud, et ei ole!

Seega tundub olevat nii, et kui rasedusarme ei taha, siis ei maksa vitsutada. Ilgelt võib isu olla, aga ei maksa ikkagi üle pingutada. Ja kui pingutad, siis pole ka mõtet vist kuskile foorumisse vinguma minna, sest mis see ikka enam aitab, ah? Ja samuti pole mõtet ka foorumisse asja teha, kui sul rasedusarmid tekkinud on. Suure tõenäosusega oleksid need tekkinud igal juhul, olenemata kreemidest või õlidest. Lihtsalt aktsepteeri seda ja ole õnnelik, mitte ära lase ennast kuskil igavlejatel sõimata.

Minu igapäevaheietusi saate lugeda aadressilt http://tahanteada.wordpress.com/, kus halan, rõõmustan ja jutustan tunduvalt rohkem. Eks ikka nii on, kuidas elu käib.