Mina mõtlesin kohe üsna raseduse alguses, et mulle tunduvad riidest mähkmed sümpaatsemad. Ei ütleks, et olen paandunud loodusesõber ja ökoinimeset olen ka kaugel, aga mõtlesin asja pigem selle külje pealt, et kui laps kasutab mähkmeid vähemalt aasta, siis tundub mulle see mähkmekogus küll üsna hirmus. Nii selle külje pealt, kui palju see looduses lagunematu toode kuskile prügimäele kuhjub, kui ka selle külje pealt, palju see meile maksma läheb.
Kodumaine kraam
Just seetõttu hakkasingi ma uurima riidest mähkmete maailma. Võimalusi nende soetamiseks on palju: saad tellida neid internetist, meisterdada ise mähkmed valmis ja valikus on ka täitsa kodumaist kraami, nagu näiteks
Hipsik. Just viimasel minu pilk pidama jäigi. Miks peaksin ma tellima mingisugust Hiina toodangut, mille kvaliteedis ei saa ma kindel olla enne, kui need umbes kolme nädalaga kohale jõuavad. Ainuke pluss väljamaa toodangul Hipsikute ees on minu meelest see, et neid saab valida igasuguste toredate piltide ja värvikombinatsioonidega.
Hipsik pakub algajale emale oma kodulehel väga põhjalikku ülevaadet toodetest, mida peaks enne lapse sündi koju varuma, et kasvõi esimene kuu üle elada. Minu üllatuseks ei olnudki neid asju kuigi palju. Loogiline järeldus on see, et kuna väikelapsega lagastad sa paratamatult ära rohkem riideid kui muidu, siis pead sa nagunii tihedamini pesu pesema. Just sama pesu hulka viskad sa ka riidest mähkmed.
Kakased riided?
“Viskadki kakaga kaetud mähkmed enda riietega ühte masinasse?” küsis minu käest sõbranna õudusest õlgu väristades. Päris nii need asjad ka ei käi, olen ma siiski aru saanud. Kuna riidemähkme sisse käib ka mähmesisu, siis enamasti saab mustaks vaid see. Tuleb riidetükike enne pesumasinasse viskamist vaid kraani all ära loputada ja asi ants. Kui juhtub olema “suuremat sorti” õnnetus, andis riidemähkmeid kasutav sõbranna mulle sellise idee. Nimelt tema suskab mähkme otsapidi WC potti ja laseb vett peale. Nõnda saab ta suuremast jamast lahti ja saab mähkme rahumeeli pesumasinasse visata.
