Beebiblogi: kuidas tekivad rääbakad rasedad ja koledad kodukanad?
Lihtsalt võimatu oli eelnevatel kuudel isegi mõelda sellele, et hakkaks hommikul rohkem juukseid sättima või kauem kleiti valima, sest süda on nii paha, et tahaks voodisse tagasi ronida ja sinna jäädagi. Nüüd on aga enesetunne hea ja ma lausa tunnen, kuidas ma parematel päevadel suudan enda külge isegi selle uhke “raseduskuma” manada.
Suurt rolli peale mu enesetunde paranemise mängib siinkohal ka peika. Naised teadupärast ju armastavad komplimente ja mida rohkem sa neid kuuled, seda rohkem sa neid ka usud. Ma võin käsi südamel öelda, et ma ei mäleta päeva, mil mu peika poleks mulle rääkinud, kui imetabane, tubli ja kaunis ma olen. Ja jumal tänatud! Sest mõni päev tunnen ma ennast kõige kaugema inimesena ja see teeb tuju ikka paremaks.
Ja kui tuju läheb paremaks, siis paratamatult kandub see edasi ka käitumisse teiste inimestega. Aina rohkem avastan ma, et kõnnin tänaval ja naeratan inimestele. Hiljaaegu kinkis mulle poes üks vanem meesterahvas roosibuketi, öeldes, et ma näen lihtsalt nii rõõmus välja, et ta peab mulle selle kingituse tegema. See tegi mind veel omakorda rõõmsamaks ja.. miks ka mitte ilusamaks?
Öeldakse küll, et poisid toovad emale ilu ja tütred viivad selle, aga ma ei saa sellega nõustuda. See tähendab, ma saan sellega nõustuda hetkeks, kui ma hommikul räsitud juustega hambaid pesema loivan. Aga siis tuleb peika, võtab ümbert kinni, ütleb, et ma olen imeilus ja korraga on mul jumala ükskõik, kas mu juuksed on kammitud või kas seljas olev T-särk on nii kitsaks jäänud, et näeb lausa naeruväärne välja.
Ehk niimoodi need rääbakad kodukanad tekivadki? Et neil on lihtsalt nii head mehed, kes neid nii paljugi pingutamata kiidavad, et jäävadki sellisesse “kodusesse olekusse”? Ma siiski seda rada minna ei kavatse, sest noh, nii tore on ka vahelduseks ilus kleit selga panna ja juuksed korda teha ja natukene kauem ennast sättida ja siis teel tööle kõikidele vastu särada.
Kui paljukest inimesed ikka tänapäeval säravad. Tuleb jlihtsalt endale need põhjused leida. Rasedus tundub piisavalt hea põhjus olevat, arvan mina!
Seega, kui teil on rasedaid sõpru, siis ega see halba tee, kui te teinekord talle mainite, kui ilus ta on. Näiteks siis, kui te näete, et ta on viitsinud südamepaha kõrvalt enda seeliku ära triikida või kui ta on suutnud väikseks jäänud riiete kuhja alt enda huulepulga üles leida.
Väiksed asjad on need, mis lõpuks loevad ja võivad teise tuju lausa pikaks päevaks väga heaks teha. Ega see ju tükki küljest võta!
Mina kavatsen igatahes võtta parima sellest, et ma tunnen ennast hästi ja suurepäraselt ja üritan ära unusta, et pooled riided selga ei mahu ja panen need hoopis kappidest silma alt ära. Nüüd tuleb hakata mõtlema rasedariietele. Ehk võivad need ka imekaunid olla? Juba sel nädalal lähen Rocca Beebicenterisse rasedariideid kaema, siis annan ka teile kindlasti teada, kuidas need riideotsingud mul möödusid.
Minu igapäevaheietusi saate lugeda aadressilt http://tahanteada.wordpress.com/, kus halan, rõõmustan ja jutustan tunduvalt rohkem. Eks ikka nii on, kuidas elu käib.
