Birgit kiidab oma elukaaslast Indrekut, kes toetas naist nii lapseootuse ajal kui sünnitusel. "Räägitakse, et sa võid oma mehega olla väga harmoonilises suhtes, aga sünnituse ajal võid sa ta hoopis ukse taha saata. Minul oli aga nii hea, et ta mu kõrval oli," meenutab Birgit.

Meenutades esimesi tundeid ja hetki pärast lapse sündi, tunnistab Birgit, et see on kirjeldamatu. "Ega sa sellest enne aru saa, kui see käes on, sõnadesse panna on seda kõike väga raske. Ühel päeval lähed lihtsalt haiglasse ja siismõningate tundide möödudes, kui sa oled kannatanud valu ja olnud suurtes piinades, vulpsab sinust välja väike inimene. Päris elus inimene!"

Birgit ütleb, et kui poeg esimest korda tema rinnale pandi, tahtis ta nutta ja naerda korraga. "See oli meeletu!"

Loe, kas ja kui palju plaanib Birgit pisipoja kõrvalt töötada, mida arvab naine abielust ja kas ta tahaks tulevikus veel lapsi saada ajakirja Naised värskest numbrist!