Brasiilia arstid teevad rasedatele vägisi keisrilõikeid
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul on normaalne, et umbes 15% kõigist beebidest jõuavad siia ilma keisrilõike abil. Ajakirja Super Interessante andmetel sünnib Brasiilias kõigist lastest keisrilõikega üle 40%, erakliinikutes aga isegi kuni 80% beebidest keisrilõikega. Osadel andmetel on erakliinikutes keisrilõikega sündivate tittede osakaal isegi üle 90% kõigist sündidest. Need numbrid teevad Brasiiliast „keisrilõigete tšempioni”, nagu kuulutavad nii mõnedki teised portugalikeelsed allikad.
Kuigi arstiabi on Brasiilias kõigile tasuta, eelistavad kõik, kel vähegi võimalust, kasutada eratervishoiusüsteemi teenuseid. Selleks maksavad inimesed oma palgast kindla summa valitud kindlustusfirmale ja saavad käia eraarstide juures, kelle kvaliteed on parem ja kelle juurde pääsemiseks ei pea päevi, nädalaid või kuid ootama. Meditsiin on Brasiilias samasugune ettevõtlusvorm nagu Eestis… ütleme näiteks ilusalongid.
On üsna loogiline, et ilusalongi omanik on huvitatud suuremast käibest ja kasumist ehk — ta loodab, et iga klient kasutaks võimalikult palju võimalikult kulukaid teenuseid, mis samas võtaksid võimalikult vähe aega ning mida oleks võimalikult mõnus päevakavasse planeerida.
Nii kahtlustatakse ka, et erakliinikute keisrilõikelembuse üheks põhjuseks on aeg ehk raha. Loomulik sünnitus on üsna planeerimatu ja võib võtta pikki tunde. Keisrilõige on arsti jaoks lihtsam ja kiirem ning toob ka rohkem raha sisse kui 12-tunnine sünnitus, mille ajaks tuleks tühistada kõik ülejäänud samaks päevaks ette nähtud tööd.
„Keisrilõige annab arstile võimaluse oma aega paremini planeerida — kell kaks päeval keisrilõige, kell neli golf sõbraga,” ironiseeris üks mu brasiilia sõbrannadest kord, kui arutlesime, miks niivõrd paljud beebid sünnivad Brasiilias keisrilõikega. Olukord olevat koguni nii hull, et erahaiglas on väga raske leida arsti, kes oleks nõus loomulikul teel sünnitust vastu võtma.
„Mõnikord juhtub isegi nii, et arst küll nõustub loomuliku sünnitusega, ent viimasel hetkel tehakse ikkagi praktiliselt emaga nõu pidamata keisrilõige,” rääkis üks teine sõbranna brasiillaste seas levivat legendi, „ega pärast ei võta ju keegi enam kinni, kas keisrilõige oli põhjendatud või mitte.”
Olukorra parandamiseks tuli Brasiilia valitsus välja plaaniga, mille kohaselt peaksid kindlustusfirmad hakkama arstidele loomuliku sünnituse eest maksma rohkem kui keisrilõike eest. Kas ja kui hästi süsteem on tööle hakanud, ei õnnestunud välja selgitada.
Muide, suur keisrilõigete arv toidab ka teisi tööstusharusid. Näiteks pidi olema üsna levinud, et kui keisrilõikega sünnitanud naine enam lapsi ei soovi, saab ta operatsiooniarmi kohendamiseks pöörduda plastilise kirurgi poole. Või siis tehakse armi kohale tätoveering.
