Ema kogemus: laps tuli välismaalt laagrist tagasi hoopis teise inimesena
“Minu lapsed on laagrites käinud ja kogemused on fantastilised! Ma võiksin rääkida tunde, mida head ja kasulikku see on teinud ning kuidas mõjunud!” rääkis Jaana mulle suure rõõmuga. Mind üllatas tema julgus emana oma lapsed kaugele välismaale saata ja seda ka teistele emadele soovitada.
Kuidas Sina välislaagritest esimest korda kuulsid ja kokku puutusid?
Mina kuulsin sellest oma laste kaudu, kelle kooliõde CISV’i organisatsiooni, selle põhitõdesid ja eesmärke esmalt mu tütardele tutvustas. Tütar Triin käis seejärel selle programmi kaudu 15aastasena Austrias, Linzis. 16aastasena Islandil, Reikjavikis. Lisaks veel Soomes, Rootsis ja Lätis. Teine tütar Kristi käis 11aastasena Soomes, Porvoos. 14aastasena Norras ja Rootsis. Lisaks on toimunud samalaadsed laagrid ka Eestis.
Kui raske oli Sinu kui ema jaoks usaldada oma laps võõrastesse kätesse ja veel nii kaugele?
See ei olnud minu jaoks kaugeltki nii raske samm. Kuna eelnevalt olid Eestist mitmed delegatsioonid nendes laagrites juba käinud, ka minu laste klassi-ja kooliõed, siis olin üsnagi rahulik. Ma usaldasin täiskasvanud delegatsiooni liidrit, usaldasin oma lapsi ja teisi delegatsiooni liikmeid. Delegatsiooni ettevalmistustöö kestab enne laagrisse minekut peaaegu pool aastat. Selle aja jooksul jõuab tutvuda nii laste, liidri kui ka organisatsiooniga.
Loomulikult ma guugeldasin ka ikka väga palju, et leida mida neist räägitakse ja kirjutatakse. Leidsin nende kohta videoklippe ja pilte. Ka see andis julgust-kindlust. Pered, kuhu lapsed satuvad on eranditult selle organisatsiooniga seotud. Laagris elavad lapsed koolimajades, mis on muudetud ja seatud vastavalt organisatsiooni nõuetele. Toit, hügieen, turvalisus — selle kohta on väga ranged nõuded.
Kas laps naaseb koju teistsugusena? Ma kujutan ette, et kodust eemal olles saab ta iseseisvamaks.
Absoluutselt teistsuguse inimesena! Esimesena märkab, et inglise keel on suus! Laagrid on rahvusvahelised ja suheldakse ainult inglise keeles. Niiet see on väga hea koht, kus nooremad (11 aastased) saavad julgesti keelt harjutada, kuna ka teised sama vanad lapsed alles õpivad keelt.
Nende laagrite tõttu pole minu lapsed pidanud kunagi näiteks keeletunde võtma, kuigi tean peresid, kes on seda teinud. Lisaks on muutunud ja avardunud ka nende maailmavaade. Tütred olid tagasi tulles palju tolerantsemad, avatumad ja julgemad.
Nad oskavad arvestada teistega, oskavad oma arvamuse eest seista. Laagris toimuvad mitmesugused tegevused, kus lapsed saavad panna end üsna erinevatesse olukordadesse ja nad õpivad, kuidas ühes või teises situatsioonis käituda või olla. Näiteks handycap day, kus osad lastest olid “puudega” (pime, ühe käega, siiamikaksikud jne) ning teised pidid neid aitama.
Kas laagris kehtivad ranged reeglid või on lastele antud pigem vabadusetunne?
Laagris on väga oluline võrdsus. See tekitab alguses hämmingut, et miks ei tohi olla näiteks laagris kaasas mp3 mängijat või mõnda muud elektroonilist vidinat. Aga kõigil seda ei ole, kõigil ei ole võimalik seda osta. Sellised asjad räägitakse alati delegatsiooni ettevalmistusperioodil läbi ja algselt imelikena tunduvad asjad ei olegi pärast selgitusi nii imelikud.
Miks võiksid emad oma hirmust üle saada ja lapsed välislaagrisse saata?
Kui Kristi oma esimesest laagrist koju tuli, siis ta terve tee Tallinnast Tartuni laulis laagris õpitud laule. Rääkis eesti-inglise keeles. Muljed olid hüplikud, sest oleks ju tahtnud kõike ja kohe ja korraga rääkida. Kuigi laste laagritest on tänaseks möödas palju aega, suheldakse igapäevaselt üle maailma sõpradega, käiakse üksteisel külas.
Mina kui ema soovitan lapsed välislaagrissa saata juba ainiti sellepärast, et see on võimalus omavanustel lastel suhelda maailmas aktuaalsetel teemadel ja seda inglise keeles. Nad õpivad diskuteerima, arvestama, mõtlema, leiutama, hoolima, tegema, julgema. Lapsed leiavad endale sõpru üle maailma. Ühel hetkel on see nii tore, kui saabub tigupostiga kaart Argentinast või Austraaliast või Norrast. Ja kui tulevikus tee neid taas kord kokku viib, siis seda pilku, mis lapse silmades on, on väga väga raske seletada!
