Ema teeb asja selgeks: mida vastsündinud beebidel ja värsketel emadel tegelikult vaja läheb
Eelmisel nädalal kirjutas Naisteka kaasautor Jaanika Hunt kaks lugu Tallinna linna poolt emadele kingitavatest beebipakkidest ning lood said kommentaariumis kõvasti tähelepanu. Kuigi paljud ei saanud aru, miks me kingitud hobusele nii sügavale suhu vaatame, mõistsid paki saanud emad kohe, miks teema üles võeti. Kui juba kinkida, võiks kingitus olla kasulik ja vajalik, mitte selline, mille sisust pool kasutult seisma jääb.
Meie kommentaariumisse kirjutas põhjaliku selgituse kahe lapse ema, kes on kahel erineval aastal paki saanud ning oskab täpselt välja tuua, mis teda ja teisi emasid praeguse paki juures häirib.
"Natuke on aastate jooksul seda beebipaki sisu/esemeid muudetud, kuid laias laastus on see sama, mis minu laste puhul (siis 12 ja 9 aastat tagasi).
Asjad on küll okeid, kuid ma arvan, et natuke rohkem peaks läbi mõtlema asjade praktilisuse — see ei pruugi teha paki maksumust oluliselt kallimaks, küll aga leiaksid asjad rohkem kasutust.
Näiteks — need bodyd ja sipukad on vastsündinu jaoks ilmselgelt liiga suured. Kui laps on jõudnud suuruseni 74, siis ta tihtipeale enam selliseid ühes tükis sipukaid ei kannagi.
Näiteks mis võiks olla, oleks nt üks body nr 56 suuruses, eest hõlmikuga, millel saaks varrukaotsad nö “kinni keerata”, sest just vastsündinud tibud on need, kes kipuvad oma küüntega nägu kraapima ja külmetavad ehk natuke. Need kindakesed, mis müüakse, ei püsi nagunii neil käes. Nad küll kasvavad sellest kiiresti välja, kuid see olekski siis n.ö alguseks.
Kombe — see on küll suht okei, mis pildil, kui laps satub vastavas suuruses olema nt kevadsuvisel ajal. Talvel pole sellega midagi teha. Kui mu vanem laps sündis, oli pakis selline tavalisest trikotaažist õrna vatiiniga kombe, millega polnud midagi teha, sest tuul lõikas sellest koheselt läbi ja meie kliimas on tuult peaaegu kogu aeg. Küll aga oli nooremal lapsel pakis ka fliiskombe, aga natuke teistsuguse lõikega — sai varrukad ja pöiad kinni keerata kui laps oli väiksem, ja kui ta kasvas siis jällegi lahtisena edasi kanda. Ees oli veel kaks lukku. See oli päris hea kombe kevadeks-jahedamaks suveks, istus kenasti selga, varrukad ja jalad ei loperdanud ega midagi.
Magamiskott — see leidis meil vankris päris agaralt kasutust. Noorema lapse oma oli parem — sellel oli keskel selline ava, kust sai käru turvarihmade kinnituse ka läbi panna. Nii et see on minu arust päris hea. Ilma selle auguta esimese lapse oma nii hea ei olnud.
See kollane pluusi-pükste komplekt on okei iseenesest, kuigi pildi järgi tundub see materjal nats liiga lörtsakas, et peale esimest pesu pole enam pehmust ega vormi. Nii et materjali võiks natuke parandada.
Küll aga oli esimese lapse pakis meil nt ühed eest lukuga pihikpüksid, iseenesest väga hea lõige, aga need olid valged… no ja suurus 74. Nii et roomav laps valgetes pükstes… Need püksid, ma mäletan, olid peale teist pesu suht halli värvi.
Need suured, 74 suuruses sipukad, ei leidnud kummagi lapse poolt kasutust. Selles vanuses nad enam selliseid ei kandnud. Parem oleks nt eest luku või trukkidega tudukombe vms.
Kokkuvõttes — on tore et linn sellise kingituse annab. Samas võiks asjade suuruse/tegumoe ja materjalid vaadata üle mõni grupp inimesi, kes on ise mitte väga ammu lapsevanemateks saanud. Et just praktilisust hinnata. Ma ei räägi siin mingist kullast ja megadisainist, lihtsalt materjalid peaksid olema head, meie kliimasse sobivad ning suurus ja tegumood sellised, mis oleks vastavas vanuses lapsele mugavalt kasutatavad. Ongi kõik."
Naisteka lugejad pakkusid veel, et meie kliimasse sobiks igasse aastaaega meriinovillast riided, samuti tõi üks ema välja, et beebipakis võiks olla veel gaasirohi ja närimisrõngas.
