Emad, lõpetage oma laste tööle kaasa vedamine!

Töötan kontoris ja tööpäevad on üsna pingelised, mis tähendab, et olen üheksast viieni ja enamjaolt kauemgi nagu auruvedur. Vahepeal võtan tunnikese lõunapausi, sest muidu poleks minust õhtul koju jõudes midagi järel. Pausi ajal teen ka kõne oma teises klassis käivale pojale, küsimaks, kas ta on ilusti koju jõudnud, söönud ja nii edasi — tüüpiline emme-kõne. Ma armastan lapsi kogu hingest, endalgi on neid kolm. Tavaliselt ma emadele nende kasvatusmeetodeid ette ei heida, kuid üks asi käib tõsiselt pinda — selleks on laste tööle kaasa võtmine!

Kujutage ette — ma istun oma töölaua taga, pooleli tähtis meil ja mu laua juurde jookseb sokkideväel väike 5aastane tüdruk, et näidata mulle oma uut nukku. Okei, väga nunnu nukk, aga lase nüüd tädil tööd teha… Pool tundi hiljem on tüdruk tagasi ja küsib, kas ma tean, kus ta emme on. Vaatan ringi ja lapse kaasa toonud naist pole tõesti kusagil näha — laps on mures ja ma pean temaga juttu ajama kuni ema tagasi tuleb. Tal oli nimelt pikem telefonikõne teha tarvis. Ehkki saan emme-kolleegiga hästi läbi, kingin talle pilgu, millest võiks järeldada minu arvamust asjast.

Kaks päeva hiljem tuleb kolleeg jälle paariks tunniks lapsega tööle. Seekord on lapsel erinevad värviraamatud ja lelud kaasas ning ta istub rahulikult ema laua juures. Ent siis lippab ta ema koosolekule ja laps on minu laua juures tagasi. “Punu mulle pats!” “Vaata, kui ilus kiisupilt!” “Kas su arvutist saab seda lindudega mängu?” Kui ema koosolekult tagasi tuli, siis ütlesin talle viisakalt, et kas kontor on ikka õige koht, kus last hoida. Siis sain tulise viha kaela. Kas ma ka tean, kui raske on, kui laps on nohune ja ei saa lasteaeda minna? Kas ma tean, kui raske on lapsele mõneks ajaks hoidjat leida, eriti kui vanavanemad elavad kaugel…

Aga ma ju tean seda kõike! Mul on kolm last, kellest kaks juba titeeast väljas ja mitte kordagi pole ma neid kontorisse kaasa vedanud! Seetõttu näib mulle eriti alatu, kui emad kasutavad töökeskkonda “tasuta lasteaiana” seni kuni nad ise tööasju ajavad. Kusjuures, see pole esimene kord kui ma olen lapsi tööl kaasas näinud. Ka meie naisülemuse laps on aegajalt ema laua all ringi roomanud. Mõned nädalad tagasi käisin ühes lihtsas, mitte väga peenes kohas lõunal ja seal pani töötaja ühe käega mu võileivale majoneesi, teisega hoidis last kurkidest ja tomatitest eemal. Poiss käis ka saalis ringi ja ajas klientidega juttu...

Emad, MIKS te oma lapsi tööle kaasa tassite? See pole nende koht ja see segab kõiki!