“On laps, kes tuleb meie juurde, käes keetmata kiirnuudlite pakk lõunasnäkiks. Ma seletan talle, kuidas vaha ja säilitusained on tervisele kahjulikud, laps vastu: minu ema sööb neid kogu aeg!

On laps, kes valetab, nii et ma ei tea siiani, kes ja kus ta isa on, ma pole tahtnudki seda rohkem teemaks võtta. Aga säilinud on hirm, et ta õpetab ka minu lapse valetama.”

Epp märkab noortes tegelastes külgi, mida justkui tahaks parandada, ent see püsititab küsimuse: kas meil on õigus neid õpetada? Teiste inimeste lapsi tugtevalt mõjutada?

Kallis lugeja, mida arvad sina? Kas ütlus "kulub terve küla, et üht last kasvatada" vastab tõele?