Et päike naerataks lapsele


Et päike naerataks lapsele
Foto: Andres Putting

Õrn lapseihu on lõõmava suvepäikese all eriti vastuvõtlik. Kuidas seda kaitsta?

Beebidele ja väikelastele piisab täielikuks õnneks vaid võimalusest soojal rannaliival koopaid kaevata ja madalas veeloigus plätserdada. Ka vanematele meeldib suviti kuumi päikesekiiri nautida ja end lamamistoolis lõdvaks lasta. Ent pole vahet, kas sõidate puhkuse ajaks Pärnu, Haapsallu või koguni Vahemere äärde, veedate oma vaba aja maamajas küünarnukkideni mullas, matkate hoopis mägedesse – teie järeltulijad peavad alati päikese eest kaitstud olema.

Laste nahk on veel nii õhuke, et UV-kiired tungivad sellest peaaegu vabalt läbi. Looduslik takistav päikesekaitse moodustub nende ihule alles esimestel kooliaastatel. Seepärast punabki väikelapse nahk juba pärast õige põgusat päikesevõtmist. Kurb tõdeda, aga iga väiksemagi põletuse järel tõuseb risk hiljem nahavähki haigestuda.

Just selle päikese kahjuliku tahu eest peavad vanemad oma lapsi kaitsma. Appi tulevad kolm abimeest, mille peale võib üsna kindlalt loota.

Vari
Lastearstid väidavad, et enne esimest sünnipäeva ei tohiks väikelast üldse kõrvetava päikese alla lubada. Ka pärast seda peab teda esmalt alles järk-järgult päikesega harjutama. Ning emmed-issid tohivad oma lapsi ainult varjus toimetada lasta, sedagi õhulistes riietes – ja mõistagi pääsevad kurjad UV-kiired neistki läbi.

Mida kõrgemal on päike, seda ohtlikumalt ta ka põletab – järelikult on päike kõige kurjem ekvaatori lähistel ja keskpäeval. Seda enam peaks päikesekaitsele mõtlema näiteks eestlaste puhkusemekas Egiptuses, aga ka lõunamere saartel. Oma päevarütmi kujundamisel tasub võtta eeskujuks kohalike inimeste harjumused – need pole tekkinud tühjale kohale, vaid lähtuvad ikka vajadustest. Kella 11st 16ni poleks näiteks paha pidada päikesevarjus siestat, otse loomulikult eeskätt just lapsed. Värskemat hommiku- ja mahedamat õhtupäikest võiksid pered kasutada väljasõitudeks kaunitesse paikadesse või rannamängudeks.

Riietus
Ideaalset lapse rannariietust kujutavad nahaarstid ette sellisena:
* kübarake-mütsike, mis annab varju ka näole ja kuklale;
* T-särk, mille käised ulatuvad üle küünarnukkide;
* laiad-lohvakad, võimalikult pikad püksid;
* kerged kingad, millel on ka kannaosa (seega mitte lahtised sandaalid!);
* päikeseprillid küllalt korraliku UV-filtriga (nt UV-40).

Pidage meeles, et mitte iga T-särk ei kaitse last piisavalt hästi. Loomulikult on teretulnud, et paljud tootjad tulevad turule juba selliste tekstiilidega, kuhu UV-filter on sisse kootud. Kõige rohkem võiksid vanemad usalda neid rõivaid, millele on lisatud karm norm „UV-standard 801”. Antud mõõt arvestab sedagi, et materjali kaitsevõime nõrgeneb nii vedelikega kokku puutudes kui ka väänamiste ja pesu tulemusel (riide kaitsevõime väheneb pestes 15–30 ühiku võrra). Et siiski säästa algset UV-kiirguse kaitset, on selliseid riideid tark pesta spetsiaalsete pesuvahenditega.

Päikesekaitse
Lapse kehaosad, mida riietega katta ei õnnestu, tuleb enne randa minekut hoolega sisse kreemitada. Eriti oluline on kaitsevahendiga määrida nina, kõrvad, kukal, õlad, põlved ja kannad. Päris väikestele lastele soovitavad nahaarstid kreeme-geele faktoriga 15–20. Need tooted pikendavad tunduvalt aega, mil pisitirtsud-põnnid päikese käes olla võivad. Teoreetiliselt koguni 15 kuni 20 korda! Eesti tingimustes on see umbes üheksa, Kanaaridel aga kuus riskivaba minutit päikese käes. Seejärel tuleks hakata mõtlema lapse kinnikatmisele.

Paslikud on viimasel ajal levima hakanud õrna lapsenaha päikesekaitsevahendid, kuhu on lisatud ka füüsikalised ja mineraalsed filtrid. Need on peeneks jahvatatud mikropigmendid, mis keha pinnal toimivad kui päikese kaitsevari ja peegeldavad kahjulikud kiired tagasi. Siit soovitus – ärge kasutage (eriti laste puhul!) keemilisi kaitsevahendeid, mis muudavad UV-kiirguse kiired nahal soojuseks.

Korduvad küsimused nahaarstile

Kui kaua tohib minu kaheaastane tütar, kes on mõnusas sitskostüümis ja 20faktorilise päikesekreemiga sisse määritud, näiteks Mallorcal õues mängida?
Kella 11ni ja alates kella 15st nii palju, kui süda lustib. Lõuna ajal üldse mitte.

Nahaarstid soovitavad mudilastele päikesekaitsekreeme ja -geele faktoriga 15–20. Miks aga mitte 30 või koguni 40? Siis võiksid ju põnnid tükk maad kauem õues olla?
Mida kõrgemaks lähevad kaitsefaktori numbrid, seda vähem efektiivsed need on. Kui faktoriindeks 20 pakub inimesele juba 95protsendilist kaitset, siis näiteks 40 lisab sinna ainult 3%.

Parim päikesekreem
Ideaalsel päikesekaitsevahendil on märge, et see tõrjub nii UVA- kui ka UVB-kiirgust. Kreem ei tohiks sisaldada ei värvi- ja lõhnaaineid ega konservante.