GRAAFIK | Eesti mitmikud läbi aegade: eile sündinud kolmikud olid järjekorras 229ndad, nelikuid on meil teadaolevalt sündinud vaid paaril korral

 (4)

Eelmise nädala lõpus sündisid Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) naistekliinikus selle aasta esimesed kolmikud — ema-isa Gerli ja Kristjani juurde saabusid Otto, Annabel ja Isabel, kes olid Delfile teadaolevalt läbi aegade Eestimaa 229ndad kolmikud.

2018. aasta seisuga on Eestis läbi aegade sündinud Statistikaameti andmetel 227 kolmikut, kuid 2019. aasta maikuus sündisid Pelgulinna sünnitusmajas üle kolme aasta taas kolmikud, kaks tüdrukut ja üks poiss. Tütred said endale nimeks Darina ja Jesenia ning poisipõnn kannab nime Daniil.

Pelgulinna sünnitusmaja ämmaemandusjuht Heli Rannu tunnistas toona, et kolmikute sünd on haigla personali jaoks harukordne ja väga eriline sündmus. “Kui tavaliselt viibib normaalselt kulgeva sünnituse juures üks ämmaemand, siis kolmikute puhul mitmekordistub ka abivägi. Kuna tegemist oli keisrilõikega, siis lisaks kolmele ämmaemandale olid meeskonnas otseloomulikult ka naistearstid ja lastearst,“ lisas Rannu.

Möödunud nädalal sündinud kolmikud on vanematele, Gerlile ja Kristjanile esimesed lapsed, nad sündisid raseduse 34. nädalal; Otto kaalus 2,2 kg, Annabel ligi 2 kg ja Isabel 1,8 kg. „Anti kohe korralikult. Terve assortii on olemas!“ naeris värske isa sünni järel.

Haruldane juhtum

Seotud lood:

Ka 2017. aasta juuli algas haruldase sündmusega — 9. juulil sündisid Vinni valla perre nelikud Loore, Luise, Leene ja Lagle. Nelikute sünd oli valla jaoks kurioosne hetk, sest samas kandis sündisid ka 1. jaanuaril 1930 nelikud Ervin, Naima, Herbet ja Vaike, kirjutab Virumaa Teataja.

Elite viljatusravi kliiniku juhi Andrei Sõritsa sõnul on nelikute sünd üliharv juhus ja suur looduse ime. Neli väikest tüdrukut eostati loomulikul teel ja Eestis see teisiti polekski võimalik, sest juba aastaid ei siirdata kunstliku viljastamise puhul naisele rohkem kui kaks embrüot.

Juhuse tahtel elavad äsja kolmikute vanemateks saanud Gerli ja Kristjan kaks aastat tagasi ITK-s sündinud nelikutega ühes vallas, neid umbes 15 kilomeetrit eemal, mistõttu tundub, et Lääne-Virumaa on mitmikute sünniks soodne piirkond.

Mitmikute arvu kasvatab kunstlik viljastamine

Viimastel aastatel on kasvanud mitmike sünd kogu maailmas. Sellele vaatamata on nelikute ja viisikute sünd haruldane juhtum, nii ka meil Eestis. Kõige suurem teada olev elusalt sündinud mitmike arv on 8.

Nii Eestis kui ka mujal maailmas järjest suurema hulga mitmikute sünni taga on Sõritsa sõnul kunstlik viljastamine. Elukeskkond, näiteks hormonaalsete rasestumisvastaste tablettide pikaajaline tarvitamine seda ei mõjuta. Kui loomulikult eostatud mitmikute puhul on tulevikus nende järglastel suurem tõenäosus saada kaksikuid, siis kunstliku viljastamise puhul seost ei ole. “Miks munarakud toodavad korraga mitu munarakku? Neil on palju jõudu selleks. Nagu mõnel on hea silmanägemine ja ka see on pärilik. Munasarja funktsioonidega on samamoodi.”