Sünnitust nimetab Henry enda jaoks väga põnevaks kogemuseks, mis on kindlasti meeliavardav sündmus. Marise sõnul oli tegemist unistuste sünnitusega.

“Kell 14 ütlesin Henryle: varu nüüd aega ja kannatust. Lisaks palusin eos vabandust, kui karuna möirgama pistan ning tal oma elust lahkuda käsin. Tegelikkuses kujunes see aga suurte sõõmudega hingamiseks, olin vait kui hiir. Neli kilo armastust oli kahe tunni pärast süles ja olen siiani hämmingus, et kuidas siis nii…” rääkis Maris ajakirjale Pere ja Kodu.

Selle kohta, kuidas tüdruk endale nime sai, ütles Henry, et osa asju on kogu aeg su ümber olemas, sa lihtsalt pole neid märganud, kuna selleks polnud veel õige aeg. “Nii ka nimega — see lihtsalt poetas end õigel hetkel jutu sisse ja vähemalt mulle oli kohe selge, et see just ongi meie tulevase tütre nimi.

“Raseduse ajal ja Tuule Teele esimesel elunädalal pakkusin ma veel terve rea nimesid, mille kasuks võinuks otsustada, aga Henry oli kindel — Tuule Teele on olemas ja pole vaja enam midagi leiutada,” lisas Maris.