Järgmisel aastal võib linn ise eliitkoolidele õpilased määrata

 (101)
Järgmisel aastal võib linn ise eliitkoolidele õpilased määrata
Päevaleht/Pressifoto, Rene Suurkaev

Uhiuus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus võib pealinnas tekitada olukorra, kus seni eliitkooli nimetust kandvad koolid ei saa endale 1. klassi õpilasi valida sisseastumiskatsete tulemuste kohaselt, vaid neile määratakse asukoha järgi piirkond, kus elavad lapsed peavad kooli õppima pääsema.

Tõsi, tegu on veel tööversiooniga, tunnistab haridusameti info peaspetsialist Leini Jürisaar, kuid kui selline muudatus peaks koolidesse vastuvõtmise praktikas tõesti teoks saama, siis peavad kõik koolid neile haridusametist saadetud nimekirja alusel esmajärjekorras vastu võtma läheduses elavad õpilased. Alles siis, kui seejärel kohti vabaks jääb, saab neile konkursi korraldada, kirjutab Eesti Päevaleht.

Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur nimetab plaani praeguste erikallakuga koolide identiteedi kaotamiseks. „Pikas perspektiivis muudab see koole ühetaolisemaks, kuid kas seda on vaja?" esitas Agur küsimuse. „Need koolid, kellel on oma suunad, kaotavad oluliselt oma identiteeti, sest tõenäoliselt ei saa jätkata süvaõppe ja mõne õppesuuna kallakuga klassidega."

Igal mündil on alati kaks külge ja nii on ka antud muudatusettepanekul - kui lõppeks igakevadine lapsevanemate võidujooks oma võsukese tugevama nimega kooli pääsemise nimel, võiks teoorias saada ühtlasemalt kõrgema kvaliteediga klasse ka väiksemad koolid.

„Haridusameti plaanist määrata lapsele kool ameti poolt võiksid võita need koolid, kelle maine on madalam ja kuhu vanemad ei soovi oma lapsi õppima panna," sõnas Agur. „Mõned koolid tuleks peagi üldse sulgeda, kui sinna lapsi ei tule, kuid sellel määramisel ei ole üldse head maiku."

Tallinna kesklinna ainsa piirkonnakooli, Liivalaia gümnaasiumi direktor Veiko Rohunurm peab just seetõttu uut korda enda koolile heaks, kuna siiani on oldud ikkagi väikekooli staatuses. „Kui meile määrataks konkreetne piirkond ja tõesti need lapsed kesklinnast ka meie kooli tuleks, siis oleks see meile kindlasti positiivne," hindas Rohunurm muutust, ent mõistis ka suuremate koolide pahameelt. „Eliidil oleks kindlasti selle muutusega probleeme, sest nemad tahavad ju valida."Koolijuhtide seisukohad lähevad lahku ka selles, milline oleks muutuse mõju lapsevanematele. Näiteks Laanmäe hinnangul saaksid lapsevanemad enne kooliaasta algust hingerahu, kuna teaksid, et nende kodule kõige lähedamal asuv kool võtab ka nende lapse vastu. Kesklinnas asuvate koolide puhul tuntakse aga eelkõige muret valikuvabaduse pärast, sest kuhugi määratud ei meeldi ju kellelegi olla.

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevaleht Online'is