Erilist valvust tuleb ilmutada peredes, kus allergiat on varemgi esinenud. Allergia tekke puhul on geneetilistel teguritel suur roll. Eelsoodumusega inimestel kutsuvad ebasoodsad keskkonnatingimused esile haiguslikke ilminguid.

Kas allergia teket on võimalik ära hoida?

Terve lapse organism on kaitseks keskkonnategurite eest hästi ette valmistatud. Tema immuunsüsteem suudab kahjulike ainetega visalt võidelda. Allergilisel lapsel on aga immuunsüsteemi toimimine häiritud. Tekib ülitundlikkus, mis võib viia mitmesuguste haigusnähtude ilmnemiseni. Sageli ilmub nahale sügelev lööve, esineb kroonilist katarri, tugevat köha, vahel lämbumishoogusid, vedelat kakat, kõhuvalu, oksendamist.

Meid ümbritsevas keskkonnas on hulgaliselt allergeene. Ülitundlikkust võivad esile kutsuda mitmesugused toiduained, näiteks piim, munad, pähklid, šokolaad, soja, mitmesugused puu- ja juurviljad. Suure ärritajate rühma moodustavad õhus leiduvad allergeenid — olmetolmus sisalduvad hallitusseente eosed, õietolm, loomakarvad, linnusuled. Allergilise reaktsiooni võivad esile kutsuda ka mitmesugused kosmeetikavahendid ja hügieenitarbed. Ülitundlikkusnähud võivad esineda pärast putukahammustust; eriti ohtlikud on herilase- ja mesilasepisted.

Seetõttu tuleb last tähelepanelikult jälgida ja tema arengut kontrollida.

Oksendamine, soolevoolmed, vedel kaka ja isutus võivad olla esimesed allergianähud. Sügelev lööve, nõgestõbi või kiirumuhk peas on sageli seotud ülitundlikkusega. Ka sageli katarri, nohu või köha põdev laps võib tegelikult olla allergik.

Mida peab teadma, et allergia ilmnemist ära hoida?

Õhus leiduvad allergeenid

Tähtis on pidada puhtust. Keskkond, milles laps viibib, peab olema puhas, ent puhtust ei ole tarvis viia steriilsuseni. Laps peab viibima oma loomulikus keskkonnas. Vältida tuleb ohtlikke potentsiaalseid allergeene. Tavaline olmetolm sisaldab üle 100 mitmesuguse allergeeni — tolmulesti, inimeste ja loomade nahaosakesi, õietolmu ning palju muud. Eriti tugev allergeen on soojas ja niiskes keskkonnas arenevad tolmulestad. Neid leidub hulgaliselt voodiriietes, madratsites, vaipades ja kõiksugustes katetes.

* Tolmulestade vastu võitlemiseks ärge kütke oma lapse tuba üle! Hoidke temperatuuri 18-20 °C vahemikus.
* Tuulutage tuba sageli ja hoidke õhu õiget niiskusesisaldust.
* Vältige villaseid tekke ja sulgpatju, sest tolmulestad paljunevad nendes kergesti.
* Kloppige voodiriideid ja pehmeid kaisuloomi regulaarselt.
* Võimaluse korral loobuge vaipadest ja pehmetest katetest, sest need koguvad tolmu.
* Kasutage spetsiaalsete filtritega tolmuimejat.
* Pühkige tolmu spetsiaalseid allergeene koguva ja sisseimava tolmulapiga.
* Ärge suitsetage lapse juuresolekul!
* Mõelge koduloomadest loobumisele.
* Korraldage võimalusel paar korda aastas reise mere äärde ja mägedesse, sest need on lapse karastamiseks väga kasulikud.

Toiduallergia

Parim ja tõhusaim allergia ja toidu ülitundlikkuse ravimise viis on jätta lapsele haigusnähtusid esile kutsuvad toiduained tema menüüst välja. Uurige last tähelepanelikult pärast iga uue toidu lisamist toidusedelisse! See ei ole üldsegi mitte kerge, sest haigusilmingud on sageli mitme toiduaine koostoime tagajärg. Järgmine samm on ärritava koostisosa eemaldamine lapse või ema (kui last toidetakse rinnaga) menüüst. Kui see oodatud tulemusi ei anna, tuleb kindlasti minna allergoloogi juurde.

Nahaallergia

Kui märkate lapse nahal lööbetaoliste nahamuutuste tekkimist, võib kahtlustada allergiat. Sellisel juhul tuleb vältida teatud õhu-ja toiduallergeene ning selliseid võimalikke ärritajaid nagu detergendid, villased ja sünteetilised kiud jmt. Allergilise lapse nahk on kuiv, marrastustele ja kriimustustele vastuvõtlik. Seetõttu tuleb vannitamisel kasutada spetsiaalseid niisutus- ja pesemisvahendeid. Nn mähkmelööbe eelsoodumuse tõttu on tarvis erilist tähelepanu pöörata pepu õigele hooldusele. Tuleb kasutada häid, õhku läbilaskvaid, pepu kuivust ja lapsele mugavust tagavaid, hästi keha ümber kohanduvaid mähkmeid. Just sellised on näiteks Pampersi mähkmed.

Kuidas haigusnähtude ilmnemisel toimida?

Kui kahtlustate, et laps põeb allergiat, ärge jätke kahe silma vahele ühtki nähtu. Minge eriarsti juurde, kes teeb vastavad analüüsid ning määrab õige ravi.

Pidage meeles, et ravida on alati keerulisem kui haigust ennetada. Haiguse eos ärahoidmine annab parimaid tulemusi.

Pidage meeles, et allergiat on parem vältida kui ravida!

Dr Ewa Najberg,
laste tervisekeskuse allergoloogiainstituudi nõuandla juhataja
Mag Jolanta Bylica, Pampersi Instituut