1. "Me viime abikaasaga last kordamööda lasteaeda. Üks hommik oli minu kord. Pakkisin lapse autosse ja sõit võis alata. Laps oli täiesti vait taga ja ma keskendusin autosõidule. Kuni ühel hetkel ütleb laps: "Kas me lähme täna teist teed lasteaeda?" Unustasin ära, et laps on ka autos ja olin juba peaaegu tööle jõudnud. Ups!"

2. "Isa hakkas õde koju viima ja istus ise juba autosse. Õde jättis veel õues hüvasti, kui auto juba liikuma hakkas, tagumine uks ikka lahti.

Mõne aja pärast sõitis isa tagasi ja ütles, et ta oli alles kolme kilomeetri kaugusel märganud, et õde polegi autos. Oli hakanud midagi küsima ja imestanud, miks talle ei vastata.

Hea veel, et siiski märkas, sest õde juba muretseski, et ehk sõidabki ühe hooga 20 kilomeetri kaugusele, kus õde elas.

Saime selle loo üle hiljem korduvalt naerda."

Ja kaks lugu ka sellest, kuidas mehed unustasid oma naised ära:

1. "Kunagi nõukaajal käisid Kunda inimesed Tallinnas ekskursioonil. Ja siis, enne tagasisõitu küsiti bussis, et kas kõik on peal? Puudujaid nagu ei olnud ja sõit läks lahti.

Tsemenditehase peaelektrikul oli pea nagu alati töömõtteid täis ja alles Kundasse jõudes avastati, et tema naine jäi maha.

Kõik tundsid talle kaasa, sest kui naine kord koju jõuab, siis selle mehe nahas ei oleks küll keegi tahtnud olla..."

2. "Tuttav käis naisega Tartus. Tagasi Viljandisse jõudes hakkas taskust maja võtit otsima, kui meenus, et võti ju naise käes. Oh, naist polegi auto peal!"

Lugejad, kui teil on sarnaseid lugusid jutustada, kirjutage need kommentaariumisse ja naerame koos!