Kõik, mida sa peaksid teadma dekreetpuhkusele jäämisest
“Näiteks ei tea paljud naised, et dekreediraha ja vanemahüvitist arvutatakse mõneti erinevatel alustel. Ehkki mõlemal juhul on aluseks eelmise kalendriaasta sissetulek, pole dekreedirahal erinevalt vanemahüvitisest maksimumpiiri ning dekreediraha puhul ei arvata maha haiguslehel oldud päevi, vanemahüvitise puhul aga küll,“ rääkis teabekeskuse juht Anne Sägi. „Selliseid nüannse teadmata võib mõnigi naine jätta kasutamata lihtsad viisid oma sissetuleku suurendamiseks.“
Maksimumpiiri puudumine dekreetrahal tähendab, et kui olete näiteks saanud 2011. aastal kopsaka preemia, laps on sündimas aga 2013. aasta algul, tasuks dekreeti jääda 2012. aasta sees, kasvõi 31. detsembril – siis arvutatakse dekreediraha veel 2011. aasta sissetulekutelt. Oluline nüanss on ka see, et õigus vanemahüvitisele ei teki mitte lapse sünni järel (välja arvatud need naised, kes mingil põhjusel dekreediraha ei saa), vaid 140 päeva möödumisel dekreedi algusest. Nii võib laps sündida aastal 2012, aga õigus vanemahüvitisele tekib alles aastal 2013. See on taas tähtis teadmine nende jaoks, kelle erinevate aastate sissetulekud on oluliselt erinevad.
Teada tasub ka seda, et kõige varasem aeg dekreeti jääda on 70 päeva ja hiliseim 30 päeva enne sünnituse arvatavat aega. Kui dekreedirahade suuruse osas vahet pole, millal koduseks jääte, tasub seda teha võimalikult hilja ehk alles 30 päeva enne sünnituse tähtaega. See on kasulik, kuna nii saate pärast kuu aega kauem vanemahüvitist. Nimelt mida hiljem algavad dekreedipäevad, seda hiljem hakatakse maksma vanemahüvitist ja seda jagub kauemaks.
Anne Sägi soovitab aga kodusel emal mõelda ka säästmise peale, olgu selle põhjuseks kasvõi soov beebiga pikemalt kodus olla. „Kodusena on erinevaid raha kokkuhoiuvõimalusi – näiteks väljas söömise ja erineva meelelahutuse peale kulub lapse beebieas enamasti vähem kui varem. Samuti vähenevad paljudes peredes kulud transpordile, olgu selleks siis bensiin või ühistranspordi piletid. Säästmisvõimalusi leiab kindlasti veelgi. Sageli panevad noored emad lapsega kodus olles oma oskused väikest viisi raha teenima ja paljud beebile ostetud asjad müüakse järelturul maha,“ rääkis Sägi. „Juba raseduse ajal tasuks paika panna, kui suur osa vanemahvüitisest on võimalik säästa. Lisaks vanemahüvitisele hakkab noor pere saama alates lapse sünnist ka 19-eurost lapsetoetust. See on küll väike summa, ent ka sellest piisab igakuise säästmisega alustamiseks. Lapsetoetuse raha võib kõrvale panna lapse tuleviku tarbeks – näiteks hariduskulude tasumiseks.“
Paljude jaoks on keerukas mõista, kuidas täpselt arvutatakse dekreediraha ja vanemahüvitist. „Internetis leidub küll erinevaid kalkulaatoreid, ent need on paraku tihti ebatäpsed või vananenud. Tegelikult on Maksu-ja Tolliameti e-teenust kasutades nii dekreediraha kui vanemahüvitise suurust lihtne välja arvutada,“ soovitab Anne Sägi.
