Kooliblogi: Alondra õpib juba kooliteed

Kuna me jalutame päris palju siin Nõmme vahel, siis oleme ka koolitee läbi käinud. Õnneks on Alondra väga tähelepanelik kõige suhtes, mis puudutab liiklust.

Koolitee kodust koolini ei ole väga pikk. Jalgsi kõnnib ta seda maad kuskil 15-20 minutit, bussiga on sõita 2 bussipeatust. Õnneks on koolitee ainus teeületus reguleeritud valgusfooriga. Kui aga tüdruk tahab bussiga koju tulla, siis peab ta kooli juures ületama teed reguleerimata ristmikul. Õnneks on seal ühes suunas olemas sebra, kuid teise suuna peab ta ületama ilma sebra ja valgusfoorita, alles siis saab ta bussipeatusesse.

Issi on meil enamasti see ,kes õpetab lastele liikluses liiklemist ja ka liiklusmärke. Et meie lapsed sõidavad palju ratastega, siis oskavad nad päris hästi hinnata liiklust enda ümber.
Kui isa läheb hiljem tööle, siis hakkab last kooli viima tema. Aga kui ta peab juba vara ära minema, siis saadan mina ning ka vastas käin üldjuhul ise.

Eks seda koolitee harjutamist tuleb teha veel ja veel. Alati jääb hirm, et midagi võib juhtuda. Kõige enam ma just kardan seda, et koos sõpradega joostakse pea laiali otsas sõiduteele. Mäletan seda oma kooliajastki,et sõbradega jutuhoos ei pööra ju ümbritsevale nii palju tähelepeanu ja halvimal juhul võibki olla õnnetus platsis. Aga eks me ikka üritame oma lastele võimalikult vara hakata rääkima ohtudest liikluses ja üleüldse meie ümber.

Tänane päev on meil kodune kuna pisike õde on veel tuulerõugetes. Õnneks meil sellega probleemi pole, et lastel igav hakkaks.Nad leiavad alati endale tegevust, kas siis toas või õues. Üldjuhul on mängude algatajaks Alondra.

Hommikupoole tegutseid kõik lapsed meie kassipoegadega. Isegi nimed on neile juba pandud: Tipp ja Täpp.