Me saame aru, et teismelised ajavad vanematel kopsu üle maksa, kuid proovi meenutada oma teismeliseiga. Kogu maailm tundus ebaõiglane ja vanemad kõige nõmedamad inimesed maailmas. Kuid millegipärast on vanemaid ja teismelisi, kes saavad omavahel väga hästi läbi. Need vanemad, kellel oma lastega sellist suhet ei ole, on arvamusel, et teiste teismelised on normaalsemad kui nende enda omad. Kuid kordagi ei tule neile pähe, et äkki käituvad hoopis teised vanemad teistmoodi.

Teismelised vajavad tuge ja mõistmist. Nad ei oska eriti hästi veel oma emotsioonide ja tunnete virr-varriga toime tulla. Neil ei ole viitsimist teha kodutöid ja nad sooviksid veeta aega ainult oma sõprade seltskonnas. Lapsevanemad võiksid seda mõista. See ei tähenda loomulikult, et lapsevanemad peaksidki laskma oma teismelistel teha midaiganes nad tahavad, kuid neile võiks teistmoodi läheneda.

Algatuseks võiks muuta oma hääletooni. Kui sa oled lapsega harjunud rääkima käskival ja kontrollival häälel, on tal sinu suhtes tekkinud suur trots. Proovi hoopis vastupidist lähenemist. Palu teismelisel midagi ära teha, rääkides pehme häälega ja keskendudes tema asemel iseendale. Näiteks ütle, mida sa tunned, kui tema midagi ära teeb või ei tee.

Samuti anna talle teada, et sa saad aru, et tal on keeruline aeg, aga sa oled tema jaoks olemas ega kritiseeri teda. See võib olla sinu meelest raske, sest teismelised ajavad oma vanemaid hulluks, aga sa ei saa oodata, et sinu laps muutuks, kui sa ei ole kõigepealt võimeline muutma iseennast ja oma suhtumist.

Allikas: The Sun