Kullake, kuhu ma su suvel panen?
Hull on olukord siis, kui majanduslik olukord ei luba last laagrisse saata, kas või mõneks nädalaks. Praegusel masuajal on see üsna tõenäoline, eriti üksikvanematel.
Teismeliste lastega on lihtsam, nad on vanemad, saavad paremini ise hakkama. Võivad minna õpilasmalevasse või mõnel hooajalisel töökohal taskuraha teenida. Õpilasmalevas on küll kohatasu, aga vähemalt on võimalus, et raha teenitakse tasa ja lapsele jääb taskurahagi.
Nooremate lastega on veidi keerulisem. Kui võimalusi on, siis saab muidugi saata lapse mõneks ajaks laagrisse, näiteks linnalaagrisse, mis toimub päevasel ajal ja laps tuleb õhtul koju, või saata laps mõnda ööbimisega laagrisse, mis kestavad tavaliselt 5-10 päeva. Isegi siis on oht, et lapsele ei meeldi, ei sobi ja on vaja ta ikka koju tuua.
Mida teevad näiteks üksikemad, kellel on kodus koolieelik ja esimese klassi laps, kui puudub raha ja võimalus lapsi kusagile saata. Suvel saab ju lubada endale puhkust 2-3 nädalat, aga teatavasti on suvevaheaeg kolm kuud.
Ehk et suur osa lastest on tegelikult terve suve omapead. Üksi kodus. Jah, nad saavad hakkama, ilmselt, peavad saama. Laps peab sel juhul ise endale toitu soojendama, lapsevanem peab päevaks lapsele tegevust leidma. Leida lapsele raamatuid lugemiseks vms.
Kahju on lastest, kes peavad suve üksi kodus veetma. Tore, kui naabritüdruk Mari ka kodus on, seltsis ikka segasem. Kuidas aga tänapäeval koos aega veedetakse, suuremas linnas veel eriti… Variant on uurida lapse sõprade vanematelt, et ehk saab jõud ühendada, saata ka oma laps mõne sõbra vanavanemate juurde maale, kui vähegi sobib. Saab muuseas selgeks, et piim tuleb lehmalt.
Ehk tasub uurida ka vallast, linnaosast või linnavalitsusest. Võimalik, et on mõnepäevaseid tasuta laagreid ja kohti, kuhu laps saata. Et saaks ikka rahuliku südamega ise tööl olla.
