Kümme ema räägivad ausalt ära kõige piinlikumad asjad, mida nad sünnituse ajal kogesid
Olgu, mõne naise silmis on sünnitus imekaunis ja jõuline hetk, aga teiste jaoks on see totaalne piin. Kui mõtleme veel higistamise, sügavate hingetõmmete ja kehavedelike ning selle peale, kuidas su keha on justkui kõigile vaatamiseks välja pandud, pole kindlasti tegemist kõige glamuursema hetkega sinu elus. Need naised räägivadki nüüd ära kõige piinlikumad hetked oma sünnitustelt.
1. “Peeretasin arstile näkku samal ajal, kui ta mind pärast sünnitust õmbles. See oli mega piinlik!“ — Rebecca, 32
2. “Värisesin pärast oma tütre sündi nii palju, et ma ei suutnud vetsu minna, aga mul oli väga vaja number kahele minna, mistõttu tõid nad mulle vanainimeste potitooli. Mu abikaasa tegi minust isegi pildi, kui ma sellel istusin. Tema arust on see muidugi hirmnaljakas.“ — Kara, 27
3. “Olen väga häbelik inimene, aga mu keha teeb seda, mida ta teha tahab, mistõttu leidsin end keset oma kõige hullemat õudusunenägu: küünarnukkidel ja põlvedel (tagumik õhus) püksata oksendamas. Sel hetkel tundus see nii hea ja aitas sünnitusele kaasa, aga nüüd ei meeldi mulle sellele enam mõelda. Oh neid asju, mida me oma laste heaks oleme valmis tegema…“ — Grace, 29
4. “Mul oli väga pikk sünnitust ja mul polnud millegi üle absoluutselt mitte mingit kontrolli. Pärast mitu päeva kestnud valusid ja vetsu vältimist tundsin tohutut vajadust number kahele minna… või vähemalt nii ma arvasin. Mu ämmaemand teatas mulle, et on aeg pressima hakata, aga ütlesin talle, et ma tahaks hoopis kakale minna. Ta ütles mulle, et beebi tuleb kohe ja kui ma lõpuks pressima hakkasin, karjusin kõva häälega: “Aga ma pean kakama!!!” Kõik kuulsid seda ja see oli nii piinlik. Pärast poja sündi vabandasin piinlikkust tundes kõigi ees.“ — Angelina, 21
5. “Mu abikaasa korporatsioonisõbrad olid kõik platsis, kui mind pärast keisrilõiget operatsioonisaalist välja toodi ja ma olin morfiinist nii hullunud, et võtsin kõigi ees oma rinna välja ja hakkasin beebile tissi andma. Mu abikaasa pakkus kiiresti välja, et nad läheksid kohvikusse kuni ma lapse toitmise lõpetan.“ — Rachel, 24
6. “Eeldasin alati, et kui naisel veed ära tulevad, siis see juhtub korra ja ongi läbi, mistõttu ma väga ei muretsenud enam pärast seda, kui mul kell seitse hommikul veed ära tulid. Tunde hiljem, kui olime haiglasse jõudnud, aitas õde mul voodist välja tulla, et ma saaksin mööda koridore jalutada, aga upitamise tõttu vabanes veel üks veetulv otse õe jalgadele.“ — Kamee, 27
7. “Pärast oma poja välja pressimist, panid nad ta mu rinnale ja mu ämm tungis ruumi sisse, sest kuulis lapse nutmist. Mu jalad olid jätkuvalt üleval ning mu verine ja katkine vagiina kõigile vaatamiseks. Ju ta ei suutnud end tagasi hoida, aga mul oli nii piinlik.“ — Sylvie, 27
8. “Sünnitasin vette ja mäletan, et kartsin just kakamise probleemi. Mu ämmaemad ütles mulle, et sellest pole hullu ja peaksin keskenduma hoopis tähtsamatele asjadele. Proovisin ta nõuannet kuulda võtta, aga keset sünnitust tuli ta diskreetselt minu juurde kalavõrguga ja võttis sellega mu junni veest välja. Mul polnud sellest õrna aimugi ja puhkesin nutma.“ — Rose, 32
9. Mu sünnitus oli kestnud juba 30 tundi (14 tundi ootas veel ees) ja olin juba täiesti tuim. Mul oli palavik, mistõttu nad andsid mulle Tylenoli. Ma ei mäleta miks, aga nad otsustasid, et nad ei anna seda mulle suu kaudu, vaid vaene õde pidi selle mulle pärakusse toppima.“ — Nelly, 24
10. “See oli üks väga piinlik hetk, mida mul õnnestus õnneks siiski vältida. Olen väga tagasihoidlik ja polnud nõus sünnituse ajal alasti olema. Ma olin juba oma poja pea välja pressinud, aga ta oli kinni jäänud ja ma ei tundnud enam kontraktsioone. Mu poeg oli vaja kiiresti välja saada, mistõttu palusin oma abikaasal tulla ja mu nibusid stimuleerida, et kontraktsioon välja meelitada. Mu keha aga otsustas, et seda küll ei juhtu ja beebi tuli ühe suure tõukega hetk hiljem välja. Jumal tänatud!“ — Laura, 31
Allikas: Cosmopolitan
