Kahjuks vajavad meie lapsed viimasel ajal hambaarsti abi üsna varakult. Juba 8-10 kuu vanustel väikestel võib tekkida nn pudelikaaries, mille põhjustajaks on pidev mahlade ja magusa vee joomine pudelist. Keerukaks muudab olukorra see, et väikelastel areneb kaaries väga hoogsalt, seejuures aga ei tunne laps valu. Seega on väga oluline õigel ajal jaole saada.

Esimene kord

Kõige õigem oleks alustada regulaarset hambaarsti juures käimist 2,5 – 3-aastaselt. Aga mis siis, kui kõik paistab korras olevat, hambad on terved ja midagi ei valuta? Ka siis tuleks arsti juurde minna. Algstaadiumis olevat kaariest saab diagnoosida vaid arst.

Kõige esimesele läbivaatusele võiks minna juba aastase lapsega. Arst kontrollib, kas hambumus on normaalne, annab nõu, kuidas hammaste eest hoolitseda ning hindab igemete seisundit.

Esimene visiit arsti juurde ei tohi seostuda valuga. Sel peab olema üksnes tutvustav iseloom. Kui sinu laps lahkub arsti juurest rõõmsas tujus, võid loota, et tulevikus kujuneb tal harjumus oma hammaste eest hoolt kanda.

Ilma hirmuta

Laps, kes pole kunagi hambaarsti juures käinud, ei tea, et ta peaks midagi kartma. Sageli tekitame ise lapses hirmu, lausudes: „Ära karda“ või „Ega arst sulle haiget ei tee“.
Last hirmutab eelkõige teadmatus - uus olukord ja võõrad inimesed ümberringi.

Tule, mängime!

Et vältida nii palju kui võimalik negatiivset suhtumist, räägi oma lapsele, mida hea arst tegema hakkab. Püüa seda teha talle arusaadavas keeles (väldi selliseid sõnu, nagu „puurimine“ ja „süst“).
Kasuta ära lapse uudishimu: mängi temaga hambaarsti. Näita, kuidas on vaja astuda kabinetti, kuidas istuda tooli ja avada suu. Lugege üheskoos ära lapse hambad, vaadake neid peeglist.

Meil siin ei nuteta!

  • Arsti juurde minekuks vali hommikune aeg, et laps ei peaks terve päev eelseisvale visiidile mõtlema.
  • Anna pool tundi enne kodunt väljumist lapsele süüa.
  • Tule arsti juurde 10 minutit enne määratud aega (mitte tund aega enne!), et väike patsinet ei peaks ukse taga piinlema.
  • Vali polikliinik, mis on kodule lähemal, et tee sinna ei oleks väsitav.
  • Raviseanss ei tohiks kesta kauem kui 10-15 minuti. Pikema ajaga laps väsib ja võib jonnima hakata.

Tavaline asi

  • Et laps ei jõuaks ehmuda oma kallite eakaaslaste hirmutavate juttude peale, räägi talle visiidist vaid päev või kaks varem.
  • Ära ütle, et arst ei tee talle midagi. Ära kinnita, et ei hakka valus. Kui juhtub teisiti, saab laps aru, et teda on petetud ning ta ei usalda sind enam.
  • Ära rõhuta hambaarsti juurde mineku tähtsust, ära tee sellest nädala sündmust. Vastupidi, rõhuta protseduuri tavapärasust. Jutusta lapsele, et nii lapsed kui ka täiskasvanud käivad regulaarselt oma hambaid hambaarstile näitamas.
  • Kui sa ise kardad hambaarsti kui tuld, saada laps kellegi teisega vastuvõtule. Olgu siis isa või vanaemaga. Asi on selles, et lapsed on väga tundlikud ning sinu hirm, kuigi sa püüad seda varjata, kandub ikkagi lapsele üle.

Allikas: Liza, 12'2009