Laps internetis: mida teha probleemide korral?

NETIOHUD: Õpeta oma lapsele selgeks mõned lihtsad põhimõtted, kuidas käituda, kui teda internetis kiusatakse või ahistatakse:

MIDA LAPS PEAB TEADMA

• Ära vasta sõnumitele ja kirjadele, mis Sind ahistavad või häirivad. Vastamine võib kiusajat veelgi julgustada.
• Hoia häiriv kiri või sõnum alles. Sellisel juhul saad vajadusel hiljem alati tõestada, et sind on kiusatud. Pea meeles, et mitte ainult kirju ja sõnumeid vaid ka MSNi veebikaameravestlust on võimalik salvestada mõlemal pool.
• Räägi probleemist kohe kui see tekib. Laps peab teadma, et ta saab vajadusel alati oma probleemist kellelegi rääkida – olgu see isa, ema, vanem vend-õde, õpetaja või noorsootöötaja.
• Blokeeri häirija. Nendes keskkondades, kus võimalik, on kõige lihtsam lahendus häirijaga tegelemiseks tema blokeerimine.

Tegele probleemiga võimalikult ruttu – eelistatult kohe, kui see tekib.

Politseile

võib saata kirja aadressil [e-mail]

E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud või helistada politsei üldnumbril 110.

KUHU PROBLEEMI KORRAL PÖÖRDUDA?

Kui laps oma murega Sinu juurde tuleb, on alati võimalus ahistaja või kiusajaga tegeleda, pöördudes vastavate ametiasutuste poole.

Solvava ja ebakohase materjali eemaldamiseks on kiireim lahendus internetiteenuse pakkuja või kodulehe/suhtlusportaali haldaja poole pöördumine. Veebiteenuse haldaja poole peaks esmalt pöörduma ka juhul kui kasutajakontot või salasõna on kuritarvitatud.

Tõsisemate probleemite korral tuleb alati kontakteeruda politseiga. Näiteks olukordades, kus:

* lapsi ahistatakse või neid tahetakse ära kasutada;
* levitatakse materjale laste ärakasutamisest;
* identiteedivargus on kuritahtlik;
* kiusamine on läinud üle piiri.