Lapsevanemad kurdavad: esimese klassi lapsed teevad poole ööni koduseid ülesandeid

 (271)
Lapsevanemad kurdavad: esimese klassi lapsed teevad poole ööni koduseid ülesandeid
Scanpix

Naisteka foorumis ja kommentaariumis arutlevad lapsevanemad selle üle, miks antakse esimeses klassis nii palju koduseid ülesandeid. Rääkisime nelja Tallinna tavakoolis käiva lapse emaga ja nemad kinnitasid sama — koormus on nii suur, et lastel ei jää aega trennis käimiseks, sõpradega mängimiseks ega korralikult välja puhkamiseks.

Kahjuks ei olnud emad nõus oma nime alt Naistekale kommentaare andma, sest kartsid oma laste edasise koolitee pärast — õpetajad, keda siin loos mainitakse, võivad hakata lastele tundides kätte maksma ja koormust veelgi suurendada, pelgasid emad. Seetõttu räägime täna anonüümselt.

Martin käib koolis Mustamäel. Tema ema sõnul on reegel pigem see, et igas õppeaines jäetakse koduseid ülesandeid. Lisaks õpikutekstide meelde jätmisele, töövihikute täitmisele, kirjatehnikaharjutustele, matemaatika arvutusülesannete- ja värvimislehtedele tuleb lugeda kohustusliku kirjanduse raamatuid, täita lugemispäevikut ning kord-paar kuus teha õpetaja poolt ette antud lisaprojekte (koostada raamatuid, otsida internetist materjali, joonistada pilte või kirjutada midagi, milles läheb vaja lapsevanema abi).

Martin käib ka pikapäevarühmas, kuid sellest ei ole abi, sest koju jõudes selgub, et ülesanded on lahendatud kas poolikult, lohakalt või üldse tegemata, sest Martini enda sõnul valitseb klassis selline lärm, et seal pole võimalik keskenduda. Seega jäävad õpiülesanded ikkagi koju ja neid lahendatakse koos vanematega tihtipeale hiliste õhtutundideni.

Seotud lood:

Kaspari ema sõnul on olukord teises Mustamäe koolis sama. Poeg, kes kooli minnes oskas lugeda,  arvutada ja kirjutada, küürutab sellegipoolest kaks-kolm tundi õhtust õpikute ja töövihikute taga. “Teisipäevased ülesanded olid: kirjatehnikavihikust kolm rida sõnu ja õpikust ärakiri, matemaatikas kaks lehekülge töövihikust, loodusõpetuses tööleht värvida ja terve peatükk kontrolltööks korrata, muusikaõpetuses laulust kaks esimest salmi pähe. Seda on tema meelest liiga palju, kuid kahjuks Kaspari jaoks argipäev.

Sanderi ema on kõige rohkem pettunud selles, et lapsed ei saa puhata isegi koolivaheaegadel ja nädalavahetustel. “Küsiks õpetaja käest, et kui sinul on puhkus, mida sina teha tahaksid? Puhata! Kui lapsel on puhkus, tahab tema ka puhata, mitte laule pähe õppida, ise raamatuid teha ja veerandi esimesel päeval toimuvaks kontrolltööks õppida,” pahandab ta. 

Kuna Sanderi ema on ise algklasside õpetaja teises Tallinna koolis, teab ta väga hästi, et koduste ülesannete hulk sõltub õpetajast endast ja siin ei saa pedagoogid süüdistada liialt mahukat õppekava. Kui õpetaja suudab lapsed tunnis end kuulama panna ja vajaliku materjali läbi võtta, ei ole tarvis koju nii palju ülesandeid jätta. “Tahakski teada, millega nad tunnis tegelevad, et kodus veel teise koolipäeva otsa tegema peab,” imestab ta. Tema ei näe põhjust laste liigseks koormamiseks, sest teab oma kogemusest, et materjal on võimalik tunnis läbi töötada ja ette nähtud harjutused lastega koolipäeva jooksul ära teha.

Ükski Naistekaga rääkinud emadest ei ole julgenud õpetajatega laste suurest koormusest vestlema minna, sest pelgavad, et pedagoogid ei suuda jääda professionaalseteks ning hakkavad solvumist lapsevanemate märkuste peale hiljem tunnis välja elama. Seetõttu on nad praegu vaikides lootnud, et ehk läheb olukord paremaks, kuid tundub, et ülesandeid tuleb järjest juurde.

Küsisime kommentaari ka haridusministeeriumist. Loe siit: Haridusministeerium: lastevanematel on õigus nõuda, et õpetajad kehtestatud reeglitest kinni peaksid


Samal teemal ilmus novembris lugejakiri: Õpetajad, sorri, aga lapse koduste ülesannete hulk käib mulle üle jõu