Lastest, kel pole kohta ei vanemate kodus ega südames

Mõni aeg tagasi oli terve Eestimaa šokeeritud juhtumist, kus väike tüdruk oli jäetud Tallinnas tühermaale, ja kõigi mõtteis mõlkus küsimus: kuidas võib keegi nii käituda ja miks? Sellised korrad aga, kus vanemad oma laste ees koduukse sulgevad, ei ole sugugi harvad.

Alaealiste toime pandud kuritegude uurijana puutun sageli kokku kodust välja visatud lastega. Nad on nii ise pahategusid teinud kui ka kannatanu rolli sattunud. Reeglina ei ole nad sugugi pärit asotsiaalsetest, vaid täiesti harilikest keskmistest peredest, kes elavad meie kõrval oma tavalist elu. Miks need lapsed siis tänavale satuvad?

Tihti saavad tülid peres alguse lahutusest. Vanem ei mõista, et teismeline laps ei ole kohanenud ema-isa lahkuminekuga ega perre tulnud kasuvanemaga. Vanemad aga käituvad ise nagu teismelised, põhimõttel „Miks ta siis on nii halb?”. Süüd nähakse vaid murelapsel, enda käitumises aga vigu ei leita. Tihti üritatakse (eriti sageli kasuvanemad) vägivalda ja mõnitavat kõneviisi pruukides lapsest „korralikku inimest” kasvatada.

Järgmise sammuna läheb laps oma teise vanema juurde, kuid paraku jääb ka seal uks suletuks, sest keegi ei vaja probleemset last. Tavaliselt on selleks ajaks perre sündinud uue elukaaslasega ühine laps, keda peetakse tähtsamaks ja rohkem perekonda kuuluvaks.

Kodust Kaagverre

Toon mõne näite. Vanemad olid lahutatud ning ema oli leidnud uue elukaaslase, kellega tal oli ka väike laps. Eelmisest kooselust oli tal 13aastane tütar, kelle käitumine hakkas peavalu valmistama — tüdruk jooksis pidevalt kodust ära — ning kellega ema vastastikuse trotsi tõttu enam ei saanud suheldud. Selle asemel, et abi otsida ja omavahelised suhted korda saada, tegi ema otsuse jätta tütar vastutustundetu ning varasemalt naise vastu vägivaldselt käitunud alkohoolikust isa juurde.

Kui emaga vestlesin, oli sündmusest möödunud mitu kuud. Selle aja jooksul ei olnud ta kordagi helistanud ega huvi tundnud, kuidas tütrel läheb, kas tal on kõik vajalik olemas, kas ta koolis käib. Tüdrukul aga ei läinud hästi, hulkurlus süvenes ning ta sattus Kaagvere Erikooli.

Järgmine lugu: vanemad olid lahutatud, uue elukaaslasega oli emal ühine laps. 15aastane poeg eelmisest kooselust hakkas hulkuma ja varastama, ka oma kodust. Pärast seda, kui poiss oli varastanud sugulase rahakotist 200 krooni, otsustas kasuisa, et poiss ei tohi enam kodus elada. Järgnes elu isa juures, kust poiss samuti pahanduste tõttu välja visati. Seejärel elas ta vanaema juures, kes ka ühel päeval noormehe ära saatis — põhjuseks ikka halb käitumine ja vargakombed. Lõpuks elas poiss sõbra vanematekodus, mõni kilomeeter omaenda kodust. Ema külastades ei tohtinud poiss tuppa minna, vaid pidi oma jutud õues ära rääkima.

Küsi abi:

Probleemsetest lastest ja peredest saab üle Eesti teada anda tasuta Lasteabi nõuandetelefoni lühinumbril 116 111. Koduleht, kus saab oma murest kirjutada ja foorumites nõu küsida, asub aadressil:

www.lasteabi.ee.

Pärast osapooltega vestlemist võeti teismeline laps siiski koju tagasi. On aga ette tulnud sedagi, et ülekuulamisel lapsevanem teatab, et soovib üldse vanemlikest õigustest loobuda, selmet arutleda, miks on lapsega nii läinud ja mis peres on juhtunud. Püütakse varjata või õigustada peres esinevat vägivalda ning eelistatakse lapsele elukaaslast.

Kas tõesti käitutakse nii, kuna selle eest, et oma last koduuksest enam sisse ei lasta, ei ole seadustes karistust ette nähtud? Kas tõesti ongi nii lihtne probleemne laps n-ö maha kanda?

Pahategu = appikarje

Ei tohi unustada, et ükski laps ei sünni pätiks, vargaks või vägivallatsejaks. Alati on laste tegudel eelnevad taustalood, alati on varjatud põhjused, mis on vallandanud halva käitumise. Tihti on alaealise halva ja väljakutsuva käitumise eesmärgiks endale tähelepanu tõmmata — mõne lapse puhul on selline käitumine pigem appikarje kui sihilik pahategu. Kui riik on juba ammu mõistnud, et alaealisi seaduserikkujaid tuleb kohelda teisiti kui täiskasvanuid ning anda neile võimalus end parandada, siis seda enam peab sellise võimaluse andma lapsevanem, üritades kuulata oma last, otsida talle nii psühholoogilist kui ka vajadusel psühhiaatrilist abi.

Probleemsete perede puhul ei piisagi ainult lapse nõustamisest, kaasata tuleks teisedki pereliikmed, olenemata, kas peres esineb vägivalda või mitte. Lastekaitse seaduseski on kirja pandud, et vägivalla või halva kohtlemise tõttu kannatanud lapsele tuleb anda vajalikku abi, kuid tuleb ka nõustada vägivaldset täiskasvanut, et vältida halva kohtlemise kordumist.

Lapsevanemad, kasvatage, armastage ja toetage oma lapsi, nii et nad saaksid sirgudes hakkama, mitte ei jääks eluteele loperdama nagu haavatud tiivaga linnud! Toetage ka siis, kui laps satub seadusega pahuksisse või tal on suhted lähedastega sassis. Teismeline ei ole valmis arukalt analüüsima omaenda ja vanemate käitumist ning tegema õigeid otsuseid. Selleks on täiskasvanud, kes ei saa käituda kui teismelised, vaid peavad solvumisest ja lapsikust trotsist omaenese järeltulija vastu üle olema.

Üldsusel on viimane aeg võtta suurem roll — inimesed peaksid märkama enda ümber toimuvat ning reageerima, kui naabrilaps tundub olevat hädas. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 59 esimese punkti kohaselt on iga kodaniku kohustus hädasolevast lapsest viivitamatult abiandvatele organitele teatada. Oleks suur samm edasi, kui iga kõrvalseisja teatab omapäi ja järelevalveta jäetud, hoolitsemata või vägivalla all kannatavast lapsest kas linna või valla lastekaitsetöötajale või politseile.

Julgege märgata!

Autor on Lääne PP kriminaalosakonna Rapla kriminaaltalitus politseivaneminspektor

Ohvriabi

PÕHJA PIIRKOND

1) Harju maakond
Ida-Harju — Maardu Karjääri 11,
ohvriabitöötaja Oksana Sviridenko
telefon: [phone]
e-post: [e-mail]
2) Tallinna linn
Põhja Politseiosakond — Erika 15,
ohvriabitöötaja Jekaterina Lastotškina
telefon: [phone]
e-post: [e-mail]
Lõuna Politseiosakond — Rahumäe tee 6,
ohvriabitöötajad Anne Valtin ja Jekaterina Lastotškina
telefon: [phone]
telefon: [phone]
e-post: [e-mail]
Kesklinna Politseiosakond — Pärnu mnt 11,
ohvriabitöötaja Eve Palo
telefon: [phone]
e-post: [e-mail]
Ida Politseiosakond — Vikerlase 14,
ohvriabitöötaja Evelin Müürel
telefon: [phone]
e-post: [e-mail]
Sotsiaalkindlustusamet — Lembitu 12,
ohvriabitöötaja Marju Kirt
telefon [phone]
e-post: [e-mail]

LÄÄNE PIIRKOND

3) Hiiu maakond
Kärdla Põllu 17,
ohvriabitöötaja Kirsti Pihlamägi
telefon: [phone]
e-post: [e-mail]
4) Saare maakond
Kuressaare Lossi 7, politsei ruumides,
ohvriabitöötaja Katrin Paukson
telefon: [phone]
e-post: [e-mail]
5) Pärnu maakond
Pärnu Pikk 18, politsei ruumides,
ohvriabitöötajad Kaisa Üprus, Ilona Veike
telefon: [phone]
e-post: [e-mail]
6) Rapla maakond
Rapla Savi 2, politsei ruumides,
ohvriabitöötaja Ruti Heinpõld
telefon: [phone]
e-post: [e-mail]
7) Järva maakond
Paide Tallinna 12, politsei ruumides,
ohvriabitöötaja Piret Vaher
telefon: [phone]
e-post: [e-mail]
8) Lääne maakond
Haapsalu Lahe 8, Lääne maavalitsuse ruumides,
ohvriabitöötaja Silver Tigane
telefon: [phone]
e-post: [e-mail]

LÕUNA PIIRKOND

9) Tartu maakond
Tartu Riia 179a, politsei ruumides,
ohvriabitöötajad Katti Kask
telefon: [phone]
Kairit Pahk
telefon: [phone]
e-post: [e-mail]
10) Viljandi maakond
Viljandi Pargi 1, politsei ruumides,
ohvriabitöötajad Evelin Leppik ja Maiju Margus
telefon: [phone]
e-post: [e-mail]
11) Valga maakond
Valga Kesk 12 pensioniameti ruumides,
ohvriabitöötaja Laida Avtomonov
telefon: [phone]
e-post: [e-mail]
12) Võru maakond
Võru Jüri 19a 2. korrus,
ohvriabitöötaja Ülle Jaason
telefon: [phone]
e-post: [e-mail]
13) Jõgeva maakond
Jõgeva Ristiku 3, pensioniameti ruumides,
ohvriabitöötaja Agur Karukäpp
telefon: [phone]
e-post: [e-mail]
14) Põlva maakond
Põlva Käisi 1a, Põlva maavalitsuse ruumides,
ohvriabitöötaja Piret Mets
telefon: [phone]
e-post: [e-mail]

IDA PIIRKOND

15) Lääne-Viru maakond
Rakvere Tallinna 30, pensioniameti ruumides,
ohvriabitöötaja Monika Martin
telefon: [phone]
e-post: [e-mail]
16) Ida-Viru maakond
Narva Malmi 5a, pensioniameti ruumides,
ohvriabitöötaja Olga Kukk
telefon: [phone]
e-post: [e-mail]
Kohtla-Järve Pärna 24, pensioniameti ruumides,
ohvriabitöötaja Maria Artjomova
telefon: [phone]
e-post: [e-mail]
Jõhvi Keskväljak 1, maavalitsuse ruumides
ohvriabitöötaja Evi Järvepera
telefon: [phone]
e-post: [e-mail]
Sillamäe, Pavlovi t 4, politsei ruumides,
ohvriabitöötaja Svetlana Prokofjeva, Lilian Pärnsoo
telefon: [phone]
e-post: [e-mail]