Lugeja: kui lastega ema võtab uue mehe, tuleb eeldada, et uus mees võtab teadlikult endale ka naise endise elukaaslase kohustused

 (75)
Lugeja: kui lastega ema võtab uue mehe, tuleb eeldada, et uus mees võtab teadlikult endale ka naise endise elukaaslase kohustused
Foto: Shutterstock

Neljapäeval ilmunud Maaleht kirjutas, et Eestis kehtiv laste elatusmiinimumi määr on liiga suur ja kohtleb vanemaid ebavõrdselt, mille tõttu ummistavad kohtusüsteemi lahku läinud vanemate vaidlused. Loo kommentaariumis jagas oma arvamust ka üks artikli lugeja.

"Lastega elav ema kolib kokku uue mehega ja tekib uus, täiemahuline pere. Endine, lahus elav isa aga jätkab selle uue pere rahastamist.

Mina leian, et kui lastega elav ema võtab de facto uue mehe (abielludes või mitte), tuleb eeldada, et uus mees võtab teadlikult endale ka oma naise endise elukaaslase kohustused. Seda ka naise lapsi lapsendamata. Elatakse ju ühises leibkonnas.

Nõudes taolises olukorras eksmehelt lastele elatist, suurendatakse uue pere sissetulekut täiesti ebaõiglaselt. Miks peaks peres olema mehe rahakott naise ja laste omast eraldi isegi juhul, kui lapsed on teise mehe omad? Pere on pere ja ma ei näe mingit põhjust, miks lastega naist võttes ei peaks arvestama, et nüüdsest kulub osa sissetulekutest naise lastele. Kellelegi ei tule ju pähe olukord, kus uus mees keeldub naise lastega näiteks mängimast, põhjendades seda sellega, et "las nende isa teeb seda." (Kuigi seda tuleb ette, on see selge märk düsfunktsionaalsest peresuhtest.)

Täpselt sama kehtib ka muu kohta. Kui uus mees toob poest toitu ja keelab naise lastel seda süüa, kas keegi peaks seda normaalseks? Ilmselt mitte. Tähendab, et leibkonna rahakotti peetakse siiski ühiseks. Ent miks peaks asi olema teistmoodi, kui jutuks tulevad laste riided, mänguasjad jmt?

Seotud lood:

Kui uuel mehel on mingeid probleeme naise laste ülalpidamisega, peaks see olema selle uue pere probleem. Seda sõltumata sellest, kas probleem on tahtmises või võimalustes, sest kui sama probleem esineb peres, kus lastega elavad koos nende bioloogilised vanemad, pole see kellegi asi, kui mees ei viitsi või ei suuda lapsi kasvatada/ülal pidada. Riik laiutab lihtsalt käsi ja parimal juhul maksab mehele töötustoetust vmt. Lapsed aga mingit lisaraha ei saa.

Miks siis on lahus elava isa olemasolul suhtumine erinev? Olgu, isa võiks ju iseenesest südametunnistusest isegi ilma seadusest tuleneva kohustuseta lapsi toetada, kui selleks on vajadus, aga naise uue elukaaslase olemasolul peaks see vajadus kaduma ja kui ei kao (naine võtab mehe, kes tema lastest ei hooli ning kooselu ei toimi perena), peaks see olema naise ja/või uue pere isiklik probleem."