“Asi pole mitte lastes, vaid nende emades, kes kaotavad normaalse mõtlemise oma lapse pärast ja ei saa enam aru, et iga lapse öeldud sõna, sirgeldatud pilt või karjumine poes või kontserdil pole enamusele meelepärane. Ümbritsevatele inimestele surutakse vastu nende tahtmist peale olukord, mida nad ei taha, aga nende laste emad lihtsalt ei märka seda ja on ise ülimas vaimustuses.
Kas ma pean selle pärast töölt ära minema, et üks ema tassib oma last tööjuurde? Või lahkuma kontserdilt, sest 1,5-aastane röögib või vingub muusikast üle, aga ema tavaliselt isegi ei märka seda? Ei maksa sellistel emadel eeldada, et kõik on nende maimukestes vaimustuses.” -olen ema

“Põhimõtteliselt on autoril õigus. Emad imetlegu lapsi koos oma lähisugulaste ja võõraste vabatahtlikega, kui soovivad, nõmedaks läheb asi siis, kui süütutelt kõrvalseisjatelt hakatakse KERJAMA kiidusõnu ja nunnutamist. Ma saan emana väga hästi aru, et see on ühe ema kõrvadele justkui inglite laul, kui keegi tema last kiidab või talle positiivset tähelepanu pöörab, aga võiks siiski püüda kainelt mõelda, kas inimene teeb seda viisakusest, kuna sa sunnid talle seda peale, või omast vabast tahtest.” -õige

“Mulle ka ei meeldi inimesed, kes oma isikliku FB konto laste piltidega üle uputavad (mõned topivad veel lapsest alasti pilte) ja pidevalt on staatuseuuendused a’la “meil tuli kiku”, “oleme haiged” jne. Kas tõesti on seda vaja jagada KÕIGI oma tuttavatega?! Mõned toredad perepildid lastega, aeg-ajalt armsast lapsest pilt on okei ja sellised postitused meeldivad mulle ka, kus laps on mõne armsa nalja teinud. Paraku paljud ei tunne piire ja jagavad liiga palju, vaikselt hakkab ära tüütama.” -Mina

“Vanemad nunnutagu oma lapsi nii palju kui tahes, aga tõesti ei pea see meeldima teistele. Lihtsalt laps pannake sulle nina ette ja sina peaks seda last samuti ülistama, arusaamatu, mis põhjusel. Kui sa ei aktsepteeri, siis ollakse solvunud. Vanemad, saage aru, et see on teie laps ja tõesti ei pea teised teie tuttavad ja sõbrannad teda poputama ega ütlema, milline geenius ja kui armas ta on. Kui teie lapsest kasvab korralik ja hea inimene tulevikus, on see kiitus teile kasvatamise eest niigi.” -õigus

“Autoriga täiesti nõus! Endal ilutsevad Facebooki seinal ultrahelipildid ja emmede jutud sellest, kui kaunis lapseke on… No andke andeks, kust otsast see 2kuuse loote armsus ja ilu välja paistab? Samuti olen mitmel korral sattunud peale piltidele, mis on tehtud äsja sündinud lapsest tissi otsas… Ausalt, sellised “hetked” on privaatsed ja pole kõikidele jagamiseks. Samuti pole vaja teavitada KÕIKI inimesi sellest, kui vahva beebi tal kodus tegutseb… Kui tahad oma last näidata — pane üks kena pilt üles ja kõik. Milleks on vaja panna 5 albumitäit pilte lapse esimesest kakast ja väljasülitatud piiimast ja seda kõike 20 erineva nurga alt? Väga tore, et naine on leidnud omale “maailmanaba” mille nimel tegutseda, aga tema laps ei pea olema kõigi teiste maailmanaba“ -kommenteerija

“See pidev pealesurumine on tõesti tüütu. Kutsutakse külla, kohtad kuskil juhuslikult vms ja siis hakkab pihta: vaata, mis ta teeb, vaata, kuidas ta seda teeb, näe,mis ta nüüd teeb, kuula, mis ta räägib jne… apppppiiiiii, kas ma saaks mõne sõna sinuga ka vahetada, ilma, et ma peaks sinu laste tegemisi koguaeg jälgima ja näpud püsti kaasa elama?! Tõesti on ära kadunud soov suhelda nende inimestega, kellega enne laste saamist sai väga hästi läbi saadud. Nad elavad kuskil oma mulli sees ja oleks nagu kõigest välja lõigatud — kõik peavad olema nende lastest vaimustuses. Mind tõesti ei huvitagi, millega sinu laps tegeleb kogu aeg. Ma tahaks vahel ka muudel teemadel arutleda, ilma et sinna vahele ei tuleks tema tibukene jälle. On tõesti ebameeldiv, kui ka telefonile laps vastab või MSN-is pean mõnda aega rääkima lapsega, sest ema on öelnud, et räägi-räägi. Temal on ehk tõesti põnev ja emme imetleb kõrvalt oma tibukest, aga ma ei helista selleks, et mingit lalinat või seosetut juttu kuulata.” -khm