Lugejad: lapsest, kes vitsa ei saa, kasvab isekas ja ülbe inimene

Küsisime lugejatelt, kas nemad pooldavad lapse füüsilist karistamist, kui too sõna ei kuula või pahandusega hakkama saab. Selgus, et meie seas on palju lapsevanemaid, kelle meelest füüsiline karistamine peakski lastekasvatamise juurde kuuluma — olevat olukordi, kus sõnadega mõistust lihtsalt pähe ei saa.

vemmal: “Kui oled ikka vitsa ära teeninud, siis tuleb seda ka anda ja saada. Peenikese vitsaga antud sirakad, ei riku küll kellegi enesehinnangut, ei tekita see ka mingit hirmu! Julm ei tohi karistamise juures olla! Me näeme praegusi lapsi ja noori, kes on täiesti üle pea kasvanud, sest õigused on nende poolel. Karistamatus kasvatab “umbrohtu”, mitte korralikke inimesi.”

vastupidi: “Laps peab ära õppima, et on tegu ja on tagajärg. Kui pärast kümnekordset rääkimist ja ninnu-nännutamist kõrvad aru ei saa, siis vastutab tagumiku kaudu. Olgu öeldud, et ma ei pea siin silmas lapse pidevat ja veel vähem oimetuks tagumist. Lapsepõlves saadud nähvakas kasevitsaga muutis mu õppeedukust ja käitumist oluliselt paremaks, kui eelnevad kuudepikkused vestlused teemal “no katsu nüüd ikka tubli laps olla ja koolitükid ära teha”.”

Jõhvilane: “Kui laps suulisele tähelepanu juhtimisele korduvalt ei reageeri, tuleb tugevdada survet ja ainuke võimalus on see füüsilise haigettegemise näol — tutistamine, laks vastu peput vms. Töötab väga hästi. Lõpmatule epistlilugemisele laps lõpuks ei pööra mingit tähelepanu.”

ml: “Olen alati selle poolt olnud, et lapsi tuleb karistada kui nad rumalusi teevad. Olen kolm poega suureks kasvatanud ja kõik on saanud ikka korralikult, kuigi ausalt öeldes tunnen nüüdse aja kasvatuse ees süümepiinu, aga vähemalt poisid on tublid ja pole pätiks läinud. Sama kehtib ka tüdrukute kohta. Vaatan praeguse aja kasvatust ja imestan, et mis inimesed neist küll kasvavad? Või õigemini, on seda juba ka näha, mis inimesed neist kasvanud on: isekad, ennast täis, ülbed, teistega mitte arvestavad, kasvõi üle laipade, peaasi, et temal on hea… Kas 20 aastat tagasi oli sedasi? Ei olnud, inimesed arvestasid üksteisega ja olid hoolivamad ka teiste suhtes. Arvan, et tänapäeva noorusele on lubatud kõik, mis nad soovivad, vanemad ju täidavad iga tatika soove ja sellest tuleb ülbus.”

ema: “Ma ei suuda kuidagi 2,5 aastasele jutuga selgeks teha, miks leiba ei tohi maha loopida, miks kisendada ei ole viisakas, miks kellegile kiviga pähe visata ei tohi või labidaga vastu nägu lüüa. Ma võin rääkida palju tahes, muutust sellest ei teki.”