Vello Vart, kolme lapse isa, vanaisa ja vanavanaisa: oma lapsi ei ole ma kunagi näinud — jäin pimedaks lapsepõlves põetud meningiidi tõttu. Meie esimene tütar Viive sündis poolteist kuud enneaegsena. Mäletan siiani, kuidas taksoga haiglast koju sõites hoidsin titat süles, ta oli nii õhkkerge! Imestasin, kui väikesed võivad olla käekesed-jalakesed.

Vello Schüts, viie lapse isa, vanaisa: Olin 24aastane, kui sündis esimene poeg. Siis ju isasid sünnitusmajja ei lubatud. Samas ma ei teagi, kas oleksin tahtnud sünnituse juures olla. Minu pojad on küll oma laste sündide juures viibinud ja seda tõesti kadestan, et nad said k o h e oma lapsi näha, nendega kontaktis olla.

Pikemad lood leiad värskest ajakirjast Eesti Naine!